Energiahind poob Eesti tööstust

Artikkel

- Uudised
- Anastasija Tido
- 18. mai 2017 kell 9:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Energiahind poob Eesti tööstust
Kui arvestada, et energiahinnast moodustavad suure osa aktsiis ja võrguteenused, siis läheb suurem osa energiamüügist saadud tulu otse või kaudselt riigi taskusse. Täna on Eestis elektriaktsiis äritarbijatele seitse korda kõrgem, kui seda nõuavad Euroopa Liidu normid.
Töösturitele jääb praegu ainult lohutuseks majandusminister Urve Palo lubadus, et järgmisest aastast alaneb elektriaktsiis ELi miinimumtasemele.
Delovõje Vedomosti küsis tööstussektori esindajatelt, mida saaks valitsus teha, et tuua ettevõtjat kägistavat elektrihinda allapoole ja aidata Eesti tööstusel muutuda konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks.
Vaadake, mida teevad meie konkurentriigid!
Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit
Riik peaks kindlasti võrdlema, kuidas käituvad meie konkurentriigid (Läti, Leedu, Poola, Soome jt) ja arvestama oma otsustes kogu Eesti tööstuse huvidega. Praegu on elektri börsihind kukkunud, aga maksud ja tasud on tõusnud ja võrgutasud kasvavad stabiilselt. Börsihinda ei suudeta kontrollida. Võrgutasude puhul on probleemiks vähene efektiivsus, aga see tähendab, et puuduvad suurtarbijad ja püsitasukomponent on väike.
Maksud ja tasud on otseselt valitsuse teha, aga tehtud ei ole ühtegi sammu selleks, et kõrget elektrihinda leevendada – on maksimaalne elektriaktsiis ja kasvav taastuvenergiatasu. Aga tööstuse toimimiseks on vajalik stabiilsus. Töötlev tööstus annab Eestis tööd igale 5. inimesele ja moodustab 2/3 Eesti eskpordist - seetõttu tuleks kõigile energiatarbimisega seotud teemadele tulevikku silmas pidades palju sügavamat tähelepanu pöörata.
Aidake ära kaotada elektrikatkestused!
Pilleriin Laanemets, Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht
Tööealise elanikkonna vähenemine sunnib ettevõtjaid järjest enam investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja see toob suurema sõltuvuse energiahindadest. Plastitööstuses on energiahind kogukulus üks kriitilisemaid komponente. Aga see hind kasvab pidevalt.
Lisaks kõrgetele energiahindadele peame paraku rääkima ka elektrikatkestustest, mis toovad suure lisakulu. Plastivaldkonna ettevõtetel on oluline tagada tööprotsess 24/7, sest masinate ja seadmete seiskudes on nende taaskäivitamine väga energiamahukas ja aeganõudev. Näiteks Hiiumaal tegutseb seitse plastitööstuse ettevõtet, ja neil on sagedasi elektrikatkestusi, mille põhjuseks on puudulik võrguühendus. Sel teemal on riigi esindajatega ka suheldud ning lahendust loodetakse kunagi alajaamade digitaliseerimisest.
Töötleva tööstuse kui Eesti suurima tööandja ja eksportööri konkurentsivõime peab olema riigi prioriteet ning energiasoodustused, nagu need on Soomes, Austrias ja Saksamaal, on väga vajalikud. See on tõesti väga oluline teema, sest töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor, mis moodustab 1/5 SKP-st ja 2/3 ekspordikäibest. Tegemist on suurima tööandjaga ja on väga tähtis, et riigi energiapoliitika ei ohustaks tööstussektori konkurentsivõimet.
Muutke elektri ostmise regulatsioone!
Jussi Ustal, Paldiski Tsingipada ASi tegevjuht
Kuna meie kütame elektriga, siis oleme Eesti Energia „kuldklient“. Tarbime energiat väga palju. Valitsus peaks soodustama just energiamahukaid tootmisi, näiteks Soomes on selline riigipoolne tugi olemas.
Kahjuks on meil riigis ka targurlikud reeglid. Hoolimata selles, et meil on siin Paldiskis tuulepark, ei saa me sealt elektrit otse osta. Regulatsiooni järgi peame seda ostma läbi Eesti Energia.
Aitab uutest maksudest ja maksude tõstmisest!
Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Energia ja küttekulud moodustavad umbes 10% suurte toidutööstuste tegevuskuludest, seega on tegu väga olulise küsimusega.
Kui võrrelda elektrihindu Eestis ja Soomes, siis Eestis on need märkimisväärselt kõrgemad. Miskipärast ei ole Eesti elektrituru avanemisel olnud oodatud mõju. Selle asemel, et vaadelda ettevõtete maksukoormust tervikuna ning kaaluda, kuidas ettevõtluskeskkonda panustada, ettevõtete tegevust hoogustada ja nii majanduskasvu ergutada, kehtestab valitsus uusi makse ja tõstab olemasolevaid.
Oleme ministeeriumide uksi kulutanud nii suhkrumaksu kui uue pakendiaktsiisi teemal, kuid kõik meie ettepanekud on jäänud hüüdja hääleks kõrbes. Ka energiahindade osas oleme oma seisukohti avaldanud nii rahanduskomisjonis kui minister Urve Palole, kuid mingit mõju pole sel olnud. On aeg mõista, et ettevõtetele uued maksud ei tekita Eesti majandusse uut raha, ei loo uusi töökohti ega muuda Eestit välisettevõtetele atraktiivseks sihtturuks.
Me ostame elektrit börsilt, mis tähendab et selle hinda kujundab nõudlus ja pakkumine. Lisaks elektritootmisele tuleb katta ka ülekandekulud, mis võivad samuti moodustada märkimisväärse osa elektriarvest. Otseselt riigi taskusse läheb vaid elektriaktsiis, mis moodustab mõne protsendi elektriarvest. Ülejäänud kulukomponendid, näiteks võrgutasu ja taastuvenergia tasu, on kindla eesmärgiga ning sealt saadav raha suunatakse otse kas elektrivõrkudesse või taastuvenergia tootmise toetamiseks.
Suuremate elektritarbijatega suhtleb meie ministeerium pidevalt ning nende probleemid on meile teada. Muide, valitsus on juba otsustanud, et 1. jaanuarist 2018 langetame me elektriaktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani. Kui täna on meil elektriaktsiis äritarbijatele seitse korda kõrgem kui ELi normid nõuavad, siis järgmisest aastast alaneb see ELi miinimumtasemele. Uurime ka, kas saaks samasuguse erisuse teha gaasile ning küsime selleks EList luba.

KOMMENTAAR
Valitsus tegeleb
Erki Savisaar, riigikogu liige
Energia hind on tõesti probleemiks energiamahukate tootmiste ja ettevõtmiste toomisel Eestisse. Oleme selles mõttes konkurentsist väljas ning küsimusega tuleb tegeleda. Valitsus on jõudnud põhimõttelise kokkuleppeni, kuidas probleemi lahendada ning selleks riigieelarves raha planeerinud. Konkreetsete meetmete väljatöötamisega valitsus tegeleb ning loodame juba sügisel rääkida pikemalt ja põhjalikumalt, millistele tulemusteni on jõutud. Loodan väga, et leitakse lahendus, mis viib Eesti taas energiamahukate ettevõtmiste rahvusvahelisse konkuretsi, olgu need siis tehased või serveripargid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum