"Äärmuslik enesekindlus hukutab"

„Piloodid on võitlejahinged, samas peavad nad olema koostöömeistrid,“ selgitas endine sõjaväepiloot ja nüüd nende koolitaja Nick Goodwyn Pärnu Juhtimiskonverentsil. „Lennunduskeskond on muutuv, ohtlik, füüsiline ja psühholoogiliselt nõudlik. Otsuste tegemine on kriitiline nii aja kui ressursside mõttes. Töötatakse võimete piiril ja samas peab sellistes tingimustes suutma pidevalt otsuseid tegema ning tulemust pakkuma.“

Et need oskused saaks omandatud, ongi pilootide koolitamine üles ehitatud sooviga soodustada võitlejahingi, samas panna nad koostööd tegema. Näiteks on Goodwynil kogemus, kus tal pärast 30aastast karjääri lahinguolukorras ütles üles mootor, kuid missiooni peatamise asemel hakati liitlastega lahendust otsima ning ta jõudis ka sõjalise eesmärgini.

Treening algab aga üksikisiku tasemel enda kihtide mahakoorimisega. Piloodiks pürgija peab suutma leida selle, milles on ta maailma parim ja ka selle, mis teda pidurdab. „Parimad saame olla – nii sõjas kui äris – oma võimekust maksimaalselt ära kasutades,“ selgitas ta. Kui motivaatoreid – mida ja miks teha tahan - analüüsitakse tihti, siis piduritele mõeldakse vähem.

„Alati on segajaid – nii väliseid, mida me ei ohja, kui ka sisemisi,“ selgitas ta. Need viimased on isegi esimestest võimsamad. „Sisemine jutuvada, mis võib olla tingitud ebakindlusest, on negatiivne, destruktiivne ja etteheitev.“ Näiteks jõuab kodune hommikune pingeline vestlus kaasaga või kokkupuude ebaviisakate kaaskodanikega liikluses tihti ka ettevõtetes koosolekule.

„Kui sisemist jutuvada mõjutavad teiste inimeste arvamused, võib tulemus olla katastroofiline. Sõjaolukorras võib inimene hukkuda,“ tõi ta näite. „Erinevalt levinud eksiarvamusest ei voola pilootidel veenides jäävesi. Ka nemad on ärevad. Arvatakse, et edukad ei lähe närvi, kuid lähevad ikka.“

Emotsionaalne heaolu võimaldab tema sõnul oma potentsiaali maksimaalselt ära kasutada. „Piloot peab tundma oma tundeid, siis suudab ta maksimaalselt oma tööd teha,“ lisas ta. „Need oskused on tähtsad ka igale liidrile.“

Et piloodid emotsioonidega toimetada oskaks, on nende treeningul oluline roll mentoritel. Vaimne heaolu koosneb Briti õhuväes lisaks olukorrast teadlik olemisele ja stressitaluvusele ka vastupidavuse kasvatamisest ning isikuomaduste lihvimisest.

Eneseteadlikkust aitabki mentor ehk coach teha. „Kui inimese käitumist saab kirjeldada kui puuvõra, mis aastaajas muutub ja loodusjõududele allub, siis puujuurtes peitub tõeline isiksus. Coach peabki lehtedest kaugemale vaatama,“ illustreeris ta.

Õppe eesmärk on luua pilootidest nende parim versioon – iseseisvalt otsustavad meeskonnatöötajad, eesmärke seadvad ja ellu viivad ning realistlikult enesekindlad. Autentsus, pühenduvus ja enesekindlus toovad sõjas võidu.

„Liiga või vähe enesekindel olla on surmav,“ lisas Goodwyn. Samuti peavad lendajad õppima stressiolukorras head tulemust tooma ja suhtlema. „Äris oodatakse täpselt samu asju,“ märkis ta. „Kui sõjaolukorras kiiremini otsuseid teha suudad, siis võidad.“

Briti õhuväes koosneb otsustamise edu mudel viiest osast: tunnetamine, eesmärkide seadmine, otsustamine, otsustamine ja tegutsemine. „Tõeline väärtus aga sünnib siis, kui õpid tehtu käigus, ehk tohutult tähtis on analüüs,“ rääkis ta.

Royal Air Force'i eesliinil töötab 100-130 pilooti, keda toetab 36 000 taustainimest sõjaväes ja teist samapalju riiklikes institutsioonides. Iga viies piloot on naispiloot, kes on Goodwyni hinnangul meestest võitluslikumad.

Pärnu Juhtimiskonverents toimub 18. ja 19. mail Pärnu Kontserdimajas, kus esinevad näiteks Brexiti eestvedaja Nigel Farage, endine sõjaväepiloot Nick Goodwyn, eelmisel aastal presidendiks pürginud Allar Jõks, idufirma Testlio asutaja Kristel Kruustük jpt. Vaata lisainfot www.konverentsid.ee.