Kuidas ühe kohvitopsiga 100 000 dollarit teenida

Intsident juhtus 2014. aastal, mil Joanne Mogavero külastas Jacksonville’is Starbucksi ning tellis omale kõige suurema kohvi. Topsi kaas tuli aga pealt ära ning kohvi kukkus talle sülle.

Duvali maakonna ringkonnakohus tegi otsuse, et Starbucks peab naisele maksma kahjutasu 100 000 dollarit. 85 000 dollarit sai ta valu ja kannatamise eest.

„Me oleme jätkuvalt oma töötajate selja taga ning väidame jätkuvalt, et nad ei teinud mitte midagi valesti,“ ütles Starbucksi pressiesindaja MarketWatchile. „Me kaalume otsuse edasikaebamist.“

See ei ole esimene toidu või joogiga seotud kohtuasi. See ei ole isegi esimene kohtuasi, mis on seotud kohvi ümberajamisel saadud põletustega.

Massachusettsi osariigis elav mees andis kaebas kui 20 Dunkin’ Donutsi frantsiisi kohtusse. Ta väitis, et töötajad eksitasid teda saiakeste peale pandud katte osas.

Ta tellis oma saiakese peale võid, aga mehe väitel sai ta hoopis mingit aseainet. Ta ütles enne hagi esitamist, et Dunkin’ Donuts ei hoia võid toiduohutust silmas pidades toatemperatuuri juures. See tähendab, et nad pidid kasutama saiakeste jaoks kergesti määritavat margariini.

„Me oleme kohtuasjast teadlikud. Suurem osa Dunkin’ Donutsi restoranidest kasutab nii vahustatud võid kui ka margariini,“ ütles Dunkin’ Donutsi pressiesindaja MarketWatchile.

Eelmisel aastal kaebas Chicagos elav naine Starbucksi kohtusse, sest firma töötajad olevat tema joogi sisse pannud liiga palju jääd. Kaebus seisnes selles, et jää moodustab liiga suure osa topsist ning kohvi saab klient selle võrra lubatust vähem. Kohus aga ütles, et tegemist ei ole inimeste eksitamisega ja isegi lapsed saavad aru, et joogi sisse jääd pannes tõuseb topsis oleva vedeliku piir.

Ühe teise kohtuasja raames süüdistati Starbucksi selles, et late kohvitopsides on 25 protsenti vähem kohvi kui peaks. Ei ole teada, mis seisus see kohtuasi on. Starbucksi pressiesindaja ütles varemalt aga MarketWatchile, et mõlemad kohtuasjad on „tühised“ ja väärtuseta. „Kui klient ei ole joogiga rahul, siis me teeme talle hea meelega uue.“

Ka teisi toidu- ja joogimüüjaid on kohtusse kaevatud. Probleeme on tekitanud portsjoni suurus, temperatuur ja reklaamimine.

Kõige kuulsam kohtuasi pärineb 1994. aastast, mil 79-aastasele naisele määrati 2,9 miljoni suurune kahjutasu selle eest, et ta ajas omale McDonald’si kohvi peale. Tal tekkis kolmanda astme põletus. Tõsi, hiljem vähendati kahjutasu 500 000 dollarini.

2003. aastal lükkas kohus tagasi McDonald’si vastu esitatud hagi, kus kaks teismelist väitsid, et muutusid pärast McDonald’si kiirtoidu söömist ülekaaluliseks.

1994. aastal kaebas üks mees õlleforma Anheuser-Buschi kohtusse, sest ettevõtte reklaamid fantaasiate täitumise kohta olevat „eksitavad“ ning tekitasid talle „füüsilisi ja vaimseid kahjustusi, emotsionaalset kannatust ning finantsilisi kaotusi“. Michigani kohus lükkas hagi tagasi.

Sellised kaebused võivad tunduda opportunistlikud, aga vahel annavad nad märku klientide rahulolust – mõned tunnevad ennast eksitatuna või petetuna, isegi väikeste asjade puhul, ütles Arkansase ülikooli õigusteadlane Susan Schneider. „See on viis, kuidas ettevõtjaid ausana hoida, et nad ei saaks pisipettustega raha teenima hakata.“