Ahti Heinla: kasumi teenimiseks tuleb põletada palju investorite raha

Artikkel

- Uudised
- 26. mai 2017 kell 15:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ahti Heinla: kasumi teenimiseks tuleb põletada palju investorite raha
Starshipi kuller-robotite laevastiku rajaja Ahti Heinla näeb juba vaimusilmas, kuidas miljonid pakirobid sagivad kogu maailmas. "Kuigi päriselus pole seda veel juhtunud, on need pusletükid niimoodi kokku minemas, et see saab reaalsuseks," on Heinla kindel.
Skype'i kaasasutajana Eestis tuntuks saanud Heinla asutas koos Janus Friisiga Starshipi 2014. aasta juulis. Meeste idee on muuta viisi, kuidas pakid, toidukaubad ja toit kohale toimetatakse. Kullerrobotid sagivad juba seitsmes maailma linnas, kaasa arvatud Tallinnas, kus veavad toitu kodudesse. Lihtne ja geniaalne.
Järgneb intervjuu Ahti Heinlaga.
Kuidas teil õnnestus Starshipiga nii kaua peidus olla?
Saladuse hoidmine ei ole väga raske. Kui sa ise ei lähe kuskile rääkima, siis neid, kes ei taha, ka meedia üles ei otsi. Kui oma tegevusega kõneainet ei anna, õnnestub salajas olla päris pikka aega.
Apple või Amazon hoiavad paranoiliselt saladust oma uutel toodetel aastaid. Nemad peavad väga palju vaeva nägema selleks, aga väikesel start-up'il, kus töötab 10-20 inimest, ei ole mingi probleem hoida oma asja salajas.
Palju suurem probleem on teha vastupidist - kuidas kõik teaksid meie tootest ja teenusest, et kõik seda ostaksid. See on palju raskem.
Nüüd vist juba teatakse teist?
Arvan, et päris 7 miljardit inimest veel ei tea, mis Starship on, aga oluline osa küll, jah.
Kes on Starshipi edu taga - te ei tee seda üksi?
Meil on üle saja inimese. Nimeliselt kedagi välja tuua on raske, olen väga tänulik kõikidele neile, kes on panustanud Starshipi edusse, sest neid on tõesti palju.
Starship Technologies on loodud 2014. aastal, asutajad Ahti Heinla ja Janus Friis. Start-up, mis ehitab kaupade transpordiks mõeldud autonoomsete robotite laevastikku. Robotite liikumisraadius on 2-3 km ning saadetise kohaletoimetamisaeg 15-30 minutit.
Ahti Heinla kuulub Skype’i algatajate tiimi ning on üks Ambient Sound Investmenti ja kullerrobotite tootja Starship Technologiesi asutajaid.
Mis on kogu selle starshipinduse juures kõige keerulisem olnud?
Neid pusletükke on nii palju. Me peame need robotid ehitama. Tegema endast kõik, et robotid oleks turvalised. Peame hoolitsema selle eest, et inimesed saaksid aru, et sellist asja on vaja, et sellest on kasu. Peame hoolitsema selle eest, et robotid oleksid piisavalt odavad, kuna kullerteenus ei saa olla kallis. Jne, jne.
Ütleks, et maailmas on palju lihtsamaid start-up'e, kus on võimalik viie inimesega esialgne toode kokku panna ja juba teenida tuhanded või kümneid tuhanded ning saada asi äriliselt käima. Aga pakiveorobotite puhul on vaja aastaid tööd teha, enne kui asi hakkab teenusena niimoodi tööle, et sellest on kellelegi kasu.
Aga järgmiseks aastaks on ettevõtte käive planeeritud?
Start-up'i maailmas võib planeerida igasuguseid asju, aga reaalsus on hoopis midagi muud. Meie toode või teenus ei ole veel sellises seisus, et vajutad nuppu ja see eskaleerub sada korda suuremaks. Me endiselt opereerime oma teenust niimoodi, et igal robotil käib inimene kaasas. On täiesti selge, et majanduslikult ei saa selline asi toimida, see on meile väga kulukas.
Oleme oma robotitega sõitnud rohkem, kui on Maa ümbermõõt. See tähendab, et meil on palgal inimesed, kes on teinud maakerale tiiru peale ja selle eest oleme mina ja meie investorid maksnud. See ei ole jätkusuutlik. Ühel hetkel saame panna robotid ilma saatjateta käima. Ja see on hetk, millest alates on mõtet meie äri kasvatada suuremaks ja suuremaks. Siis on mõtet hakata rääkima käibe planeerimisest.

Aga palka ometi maksate?
Maksame turu keskmist palka. Investorid usuvad meisse ja meil on raha, et inimestele palka maksta, erinevalt paljudest start-up'idest, kus peab väga sente lugema. Ja nii ongi õige. Firma, mida me ehitame, on nii piisavalt põnev, et inimesed tulevad siia ka siis tööle, kui me ei maksa neile kaks korda rohkem kui teised.
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov pakkus, et jõukate riikide hulka saamiseks tuleks meil kahekordistada palkasid. Mida teie sellest arvate?
Eestil on majanduslikku potentsiaali palju rohkemaks, kui me seda praegu teeme. Täiesti selge, et kui võrrelda palkasid Inglismaal või Saksamaal ja Eestis, siis Eestis on need kõige madalamad. Ei ole lihtne jõuda teistele natuke edukamatele järele, aga ma arvan, et see on võimalik. Ja eelkõige on see võimalik, kui julgeda teha muutusi.
Palgad ja elatustase Eestis ei tõuse, kui poliitika eesmärk on hoida sellist status quo'd ja vaadata, et "oi, meil oli hea elu viis aastat tagasi, nüüd on see kuidagi läinud halvemaks ja me tahaks jõuda tagasi sinna, kus me olime viis aastat tagasi". Selline mõtlemine ei vii tulevikku, tuleb vaadata ikka edasi. Kui asi, mis meid aitas viis aastat tagasi, enam edasi ei vii, siis tuleb otsida uusi asju.
„Üks, millele kogu maailm tähelepanu pöörab, aga mida mina ei pea nii suureks asjaks, on tehisintellekt - masinõpe, millega ka meie palju tegeleme. Kindlasti ka bitcoin ja blockchain, mille puhul 90% sellest rääkijatest tegelikult ei tea, mis see on. Need kõik on küll väga toredad asjad, aga ma ei leia, et nüüd nii toredad, et ülemaailmset revolutsiooni põhjustavad ja et kõik on kahe aasta pärast teistsugune, sest keegi kasutab blockchaini või tehisintellekti. Päris nii see ei ole.“
Kelles te näete siin täna suurimat potentsiaali - kes on maailma muutmise piiri peal?
Starship on sel piiril. TransferWise on ennast täielikult tõestanud, seal ei ole enam midagi kahelda. Ja siis on hulk ettevõtteid, mis on varasemas arengufaasis, aga mis on nii piisavalt riskantsed, et võibolla hakatakse minu üle naerma, kui ma nende nimed ütlen. Seepärast ei ütle.
Vaadates iseenda varasematele ja ka üldiselt Eestis asutatud idudele, siis milliseid vigu peamiselt tehakse?
Vigu tehakse väga palju! Kõiki vigu, mis mina olen teinud, ei jõuaks üles loetledagi. Olen olnud seotud umbes kümne start-up'iga - asutaja, asutaja-inseneri või võtmetöötajana. Jätame kõrvale need, kus ma olen investor või nõuandja olnud. Aga paremini teatakse võib-olla kahte, Skype ja Starship. Ülejäänud on ebaõnnestumised.
Põhiliselt selgub üsna varajases faasis, et asjal ei ole mõtet. Noh, see võib kõlada liialdusena, aga asi peab minema iseenesest. Kui on selline start-up, millesse ei ole tähelepanu ja huvi, siis asi ei lähe ka.
Tööjõumaksud võiksid Eestis langeda, see oleks Eestile kasumlik. Maksud on iseenesest kasulikud, aga on hoolika läbimõtlemise küsimus, millised maksud on kasulikud ja millised mitte. Arvan, et tööjõumaksud on meil liiga kõrged. Eriti, kui räägime ettevõtetest, kes võiksid Eestisse tuua suurt raha - eksportivad ettevõtted.Tänapäeval peab ettevõte, kes ekspordib, olema targalt juhitud, seal peavad olema maailma tippspetsialistid tööl. Ja need inimesed on kallid, neile tuleb maksta palju palka. Kui aga selle pealt maksta teist samapalju maksudeks, siis on selge, et Eesti ettevõtja ei jaksa neid palgata. Eriti rahvusvaheliselt turult. Kui tööjõumaksudel oleks näiteks ülempiir, lagi, siis oleks nende inimeste palkamine lihtsam.Välisspetsialistide Eestisse toomine aitab luua Eestisse palju töökohti, sest võtmeinimesed toovad kokku kohapealt need inimesed, kes tahavad selle tippspetsialisti käe all õppida. Ma arvan, et see protsess, tippspetsialistide Eestisse toomine, võiks käia hoogsamalt, kuid tööjõumaksud on kindlasti üks põhjus, mis seda tagasi hoiab.Kuigi on veel asju, näiteks ingliskeelne kooliharidus on meil suhteliselt kehv. Paljud tippspetsialistid on pereinimesed ja nende Eestisse kolimisel tekib küsimus, mis lastest ja perest saab.
Kuidas ikkagi Eesti majandusele hoogu anda?
Rohkem start-up'e võiks olla. Mõelge niimoodi, et Eesti start-up'idesse või Eestiga seotud start-up'idesse on investeeritud suurusjärgus 400 miljonit eurot. Nende start-up'ide turuväärtus on aga juba tunduvalt suurem, ainuüksi TransferWise'i turuväärtus on tunduvalt suurem, kui see 300-400 miljonit. Majanduslikult on tegemist kasumliku äriga.
Investeeri 400 miljonit, saad mitmekordselt tagasi. Et investeerid 10 miljonit, saad 100 miljonit. Paljud arvavad, et start-up'id põletavad investorite raha ja kunagi sealt midagi tagasi ei tule. Jah, edutu start-up on tõesti selline. Aga kõik start-up'id on alguses mingi aja edutud. TransferWise muutus ka alles nüüd kasumlikuks. Samas ei olnud ühelegi asjatundjale üllatus, et selline asi kunagi kasumlikuks läheb.
Aja jooksul on palju nähtud inimesi, kes ütlevad, et ei tea, mis asi see ikka ka on ja et kasumit ei ole ja et muudkui põletavad investorite raha. Tuleb põletada palju investorite raha, et saada palju kasumit. Kui investorid usuvad, et see kasum tuleb, siis on see kõik väga hea.
Kas teile tuleb kasuks see, kui ütlete, et olete Eesti ettevõte?
Viimasel ajal hakkab see juba kasuks tulema. See on muutunud viimase viie või kümne aastaga. Eriti Euroopas. Lääne-Euroopas võetakse Eestit kui võrdset partnerit. Ei ole nii, et kui ütled Eesti, siis mõeldakse, et mingi mahajäänud Ida-Euroopa.
Kui meil olid ühe lugupeetud Lääne-Euroopa firmaga läbirääkimised, siis ootasin, et nad pakuvad katusprojekti kohaks näiteks Hollandit, nähtavuse pärast. Aga üllatuslikult öeldi, et Eestis võiks täiesti teha.
Eesti maine on tehnoloogiamaailmas väga hea. Kohati ütleks isegi, et liiga hea. E-riiki kiidetakse meil väga palju, aga e-riik käib meil natuke vähikäiku. Samas on e-residentsus väga hea asi ja ma loodan, et see läheb vingelt käiku ka. Idee on igatahes vinge.
Pane tähele!
Ahti Heinlat saad lähemalt kuulata-vaadata Äriplaanil, mis toimub 28. septembril. Tegemist on Eesti suurima majanduskonverentsiga, kus lisaks Heinlale astuvad üles veel Antti Moppel, Paul Oberschneider, Ain Hanschmidt, Rain Lõhmus, Erkki Raasuke jpt.
Saalis on juba enam kui 300 omanikku ja tippjuhti!Pääsmed ja programm: https://pood.aripaev.ee/ariplaan-2018
Autor: Marili Niidumaa, Äripäeva konverentsid
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum