Hooneehituse maht rühib buumiaja tasemele

Artikkel

- Uudised
- Märt Belkin
- 26. mai 2017 kell 8:52
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hooneehituse maht rühib buumiaja tasemele
Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.Foto: Raul Mee
Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on hoonete ehitusmaht jõudnud 2006. aasta tasemele, hooneehituste ja piirkondlike arenduste kõrge aktiivsus jätkub ka edaspidi.
Statistikaamet teatas hommikul värsked andmed ehitusmahtude kohta – esimeses kvartalis jõudis turg viie aasta kõrgeimale tasemele. Ehitusmahud Eesti ehitusturul tõusid 18%, kui ka välismaine ehitus arvesse võtta, oli tõus koguni 20%.
"Hoonete ehituses on kasvutrend püsinud aastaid korralik ning hoonete mahuindeks on jõudnud otsaga 2006. aastasse," ütles Palm ja märkis, et kinnisvaraturul on näiteks elamuehituse valdkonnas uusehituste osakaal ajalooliselt kõrge.
"Kõrge aktiivsus elamuehituses aitab piirata küll hinnakasvu, kuid kaasneb risk, et kõik projektid ei pruugi leida soovitud aja jooksul enam ostjat. Mis siis, kui makrokeskkond muutub geopoliitilistel põhjustel?" tõi ökonomist välja negatiivse stsenaariumi.
Hea märk riskide hajutamisel on aga tema sõnul Eesti ehitusettevõtete suurem aktiivsus ekspordi suunal. "Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu esimeses kvartalis 11%, mis on ajalooliselt kõrge tase," märkis Palm.
Soome ehitussektoris jätkus esimese kolme kuu jooksul stabiilne kasvutrend, Rootsis on aga viimase aastaga elavnenud veelgi uued tellimused. "Seega pakuvad kõrgema hinnatasemega Põhjamaad jätkuvalt head võimalust kasvu laiendamiseks mitmekesisemal turul," rääkis Nordea Eesti peaökonomist.
Kasvu toetab avalik raha
Lisaks hooneehitusele pöördus üle pika aja esimeses kvartalis kasvule ka rajatiste ehitus ning valimiste eel tõuseb ka teede-ehitus. Seda toetab avalik raha nii Euroopa Liidust kui ka kohalikest eelarvetest.
"Alates 2013. aastast kestnud rajatiste mahu langustrend on esimese kvartaliga tõenäoliselt nüüd murtud ja selle taga on peamiselt ELi uue eelarveperioodi struktuurifondi rahade kasutamise aktiviseerumine," rääkis Palm.
Juurde tulevad ka taristuarendused. "Seni investeeringuid vaos hoidnud kohalikud omavalitsused löövad tänavu juba kopa maasse. Kasvutrend saab tänavu suures osas hoogu riigi investeeringutest," märkis Nordea Eesti peaökonomist.
Mai keskel kinnitas valitsus lähiaastateks taristuinvesteerngute programmi, mille kogumaht on 135 miljonit eurot. Arendada on kavas maanteid, raudteed ja lennujaamu.
Peamine osa lisainvesteeringuteks ettenähtud vahenditest panustatakse maanteeobjektide arenduseks. Näiteks läheb Tallinna–Pärnu maantee ehituseks täiendavalt 44 miljonit eurot ning Tallinna–Narva maanteel ehitatakse 15 miljoni euro eest ümber ohtlik Aaspere–Haljala lõik.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kinnisvara
- Ehitus
Hetkel kuum