Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suur kasv tõstab pead
Homme selgub, kui palju Eesti majandus tänavu esimeses kvartalis kasvas. Kõik märgid ja ka asjatundjad viitavad sellele, et kasv on olnud viie aasta kiireim.
Statistikaameti andmetel kerkisid tänavu esimeses kvartalis ettevõtetel nii käibed, kasumid, kui ka investeeringud. Ettevõtlussektori kogukasum oli 612 miljonit eurot, mis oli 18% suurem kui aasta varem samal ajal. Kasumid kasvasid enamikul tegevusaladel, suurima panuse andsid kaubandus- ja tööstusettevõtted.
Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur tõmbab rõõmustamisele aga pisut pidurit. Tema sõnul on igal juhul rõõmustav, et esimese kvartali ettevõtlussektori kasum oli peaaegu viiendiku võrra suurem kui möödunud aastal, kuid seejuures ei tohiks silmist lasta vähemalt kahte asjaolu. „Esiteks oli möödunud aasta esimese kvartali kasum viimase kuue aasta kõige viletsam ja teiseks ei olnud kasumi tugev kasv kuigi laiapõhjaline. Mitme majandussektori tulemused olid eelneva perioodiga võrreldes negatiivsed.”
Enim pidurdasid ettevõtlussektori kasumi kasvu kinnisvara, ehituse ning veonduse ja laonduse ettevõtted, samuti tegid kasumid suure kukkumise programmeerise ja konsultatsioonide alal.
Ettevõtete majandusnäitajate põhjal on aga siiski kostunud juba mitmeid ennustusi hoogustunud majanduskasvuks. “Kuna kasvavad nii eksport, tarbimine kui ka investeeringud, siis ei imestaks kui majanduskasv esimeses kvartalis ületab tuntavalt 3 protsenti, võimalik, et jõuab isegi 4 protsendini,“ leidis majandusanalüütik Maris Lauri.
Tema sõnul näitab majanduskasvu ehitussektori aktiivsus ja ka majanduse usaldusindeks, mis liigub sünkroonis majanduskasvu näitajaga. Kasumi suurenemine näitab tema hinnangul, et ettevõtted on praeguseks juba kohanenud tööjõupakkumise nappuse ja tugeva palgasurvega. Kasvanud on ka eksport ning tugevnenud inflatsioon.
Ökonomist Kaspar Oja avaldas sotsiaalmeedias arvamust, et tema on viimaste nädalate jooksul avaldatud statistika põhjal Laurist veelgi optimistlikum. „Taskumudel näitab esimesse kvartalisse 4,6 protsendilist kasvu, aga kõiki neid mudelist välja jäävaid tegureid ja viimaste nädalate uudiseid arvesse võttes ei imestaks ma üldse, kui esimese kvartali kasv ületab 5 protsenti.“
Kasumite kõrval ka kõnekamaid märke
Vitsuri hinnangul on kasumitest kõnekam see, et nii ettevõtete kogukulu, tööjõukulu kui tööviljakus lisandväärtuse alusel kasvasid samas 8 protsendi suuruses tempos. Teiseks lootusi sisendavaks tõsiasjaks oli tema sõnul kogukasumi kasvust tunduvalt suurem investeeringute kasv. Investeeringud kasvasid 28 protsenti ning enim investeeriti masinatesse ja seadmetesse, vähem ehitistesse.
“See on selge signaal, et meie ettevõtted on valmis Euroopa majanduskliima paranemisest oma osa nõudma, mistõttu me võime sel aastal oodata oma majanduse mõõdukast mõnevõrra suuremat elavnemist,” ütles ta ja lisas, et majanduskasv võiks tulla suurem kui on selleks aastaks prognoosinud rahandusministeerium ja Eesti Pank. “Me ei tohiks aasta lõpus ilmselt üllatuda ka siis, kui SKT kasv sel aastal 3 protsenti ületab.”
Ettevõtete hea elu jääb silma
Masinaehitusettevõtte Hekotek juht Heiki Einpaul rääkis, et Eesti ettevõtete head elu oli märgata ka möödunud nädalal Saksamaal Euroopa suurimal puidutöötlemise seadmete tarnijate messil.
Einpauli sõnul tunnetasid nad selgelt, et messil oli rohkem huvilisi, kellega suhelda ning nende väljapanekut külastas varasemast ka oluliselt rohkem eestlasi. „See tähendab seda, et nende ettevõtete esindajatel kõikidel on olnud tuhat eurot võimalik kulutada selleks, et tulla messile ja vaadata, mida erinevatel tarnijatel neile pakkuda on. Selles suhtes see peab paika, et ettevõtjad on optimistlikud,“ mõtiskles ta.
Siiski ei julgenud Einpaul öelda, et neil oleks käive ja kasum järsult kasvanud, sest neil on pikemaajalised projektid. „Igapäevast tööd tuleb teha, aga vaatame tulevikku optimistlikult.“ Ta ütles, et ehkki numbrid ei näita nende jaoks veel suurt paranemist, näevad nad head väljavaadet edasiseks.
Investeeringute osas plaanivad nad hankida juurde kaasaegseid seadmeid, aga teevad seda vähehaaval. „Et edukas ettevõte olla, tuleb igal aastal pool miljonit investeerida. Kui vahele jätad, hakkad järelikult konkurentidele alla jääma,“ ütles ta ja lisas, et plaanis on ka töötingimusi parandada ning täiendada juhtimistarkvara. „Uusi suuri seadmepinke veel ostnud ei ole, aga ka need plaanid on olemas.“
Kaubandust kasvatas suurenenud ostujõud
Hulgimüüja Kaupmees & KO juht Mart Relve sõnul on toonud nende sektoris suure kasvu tarbijate suurem ostujõud. „Kuskile see peab ju lõpuks jõudma. Ja mis meile teeb head meelt, et osa sellest on jõudnud tarbimisse ja eelkõige toidutarbimisse. See meile sobib.“
„Meil läks esimene kvartal hästi,“ kinnitas Relve. „Aga mis üldisesse turuolukorda puutub, siis ma tunnetuslikult ütleks, et võib-olla on üldine seis nõks parem kui ta oli aasta aega tagasi.“
Relve hinnangul on nende ettevõttes toonud paremad tulemused veebipoe lahenduse käima saamine ning nad on teinud samme, et nende teenus oleks parem ja täpsem. Nad on rahul, et kasvanud on nii käive kui kasum ja ka teine kvartal on läinud tõusvas joones. „Aga mis suvesse puutub, siin mängib ilm olulist rolli juuli ja augusti müükides kindlasti.“
„Pole palju vaja, et pluss muutuks miinuseks“
Hoolimata ettevõtlussektori kogukasumi kasvust tegi statistikaameti andmetel suure languse nii kinnisvara- kui ehitussektor.
„Turg on suhteliselt stabiilne, aga turul tegutsejaid tuleb headel aegadel ikkagi juurde,“ viitas suurenenud konkurentsile kinnisvarabüroo Uus Maa juht Jaanus Laugus. Ta selgitas, et kinnisvarateenust pakkudes ei ole marginaalid väga kõrged, ligikaudu 20 protsendi juures. „Seal pole palju vaja, et pluss muutuks miinuseks.“
Tihenev konkurents toob Lauguse sõnul ka surve agentide lisatasudele ja samas madalamatele teenusehindadele. Samal ajal on püsikulude kasvule oma panuse andnud ka näiteks kinnisvaraportaali kv.ee hinnatõus.
Laugus ütles, et nad jälgivad kulutusi hoolega ja suudavad seetõttu siiski kasumis püsida. „Püüame olla optimaalsed, aga samas meil siin ikkagi üks ja teine asi toob kulu juurde, mida meie ise mõjutada ei saa,“ sõnas ta. Teine kvartal paistab Lauguse sõnul nende jaoks samasugune kui eelmisel aastal, kasvu märgata ei ole.
Ettevõtjad kuldajaks ei nimetaks
Hoolimata töötleva tööstuse kasumite suurest kasvust ei nimetaks Heiki Einpaul praegust olukorda ettevõtete jaoks kuldajaks, sest kuldajale järgneb harilikult väga suur langus. „Aga kehvad ajad ei ole, ütleme niiviisi. On normaalsed ajad, võib tegutseda, mingisugust muret ega paanikat ei ole, et kohe-kohe homme otsitakse, kuidas asju kokku panema hakata. Pigem näeme, et väike kasv püsib.“
Ka Mart Relve ei kasutaks seda väljendit. Tema on valitsuse kavandavate maksumuudatuste tõttu tuleviku osas skeptiline. „Isegi kui mõnel ettevõttel läheb hästi, siis praegu tundub, et valitsus annab endast kõik, et ettevõtjad tunneksid ennast äärmiselt ebakindlalt,“ ütles ta ja lisas, et turul tekitavad ebakindlust praeguse valitsuse otsused, ümberotsustamised ja otsuste tagasivõtmised.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.