Haigekassa petja läheb vangi

Kartau elukaaslasest kaasosalise Marge Pundi suhtes uuendati aga aasta tagasi oportuniteediga lõpetatud kriminaalmenetlus.

Hiljuti jõustunud kohtuotsuse järgi mõisteti Kartaule haigekassa pettuse eest mõistis karistuseks kaks aastat vangistust, kuid et tal oli varasemalt altkäemaksu võtmise eest saadud karistus lõpuni kandmata, siis liitis kohus ka selle otsa. Kokku peabki ta trellide taga veetma kuus aastat seitse kuud ja neliteist päeva. Karistus oli küll kahe päeva võrra rangem, aga need oli ta ära istunud eelvangistuses viibides.

Kartau taotlusel lükkas Harju maakohus karistuse täitmise algust edasi kahe kuu võrra ning tal tuleb juulis vanglasse minna.

Kohtuotsusega jäeti kehtima ka maakohtu kohaldatud ning alates eelmise aasta novembrist lugema hakanud ettevõtluskeeld. Kartau ei tohi kahe aasta jooksul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Kuna teda on korduvalt karistatud tegude eest, millised on toime pandud eraettevõtluse valdkonnas, osaledes erinevate juriidiliste isikute juhtimises, siis kohtu järeldusel on uute sellega seotud kuritegude toimepanemise oht Kartau puhul märkimisväärne.

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi petsid Kartau ja tema elukaaslane Marge Punt mitme aasta jooksul Eesti haigekassalt välja kokku 40 000 eurot.

Skeem oli selline, et Kartau deklareeris juhatuse liikmena kokku kümmekonna kõlava nimega mittetulundusühingu nimel maksu- ja tolliametile endale ja elukaaslasele suurt palka, mida nad süüdistuse järgi tegelikult ei saanud. Kuid deklareeritud palkade alusel arvestati nende keskmine tulu päevamäär, mis omakorda oli aluseks neile töövõimetus- ja hoolduse toetuste maksmisel.

Ringkonnaprokurör Andrei Voronin ütles aasta eest maakohtus süüdistust ette lugedes, et Kartau viibis mitme aasta jooksul pretsedenditult palju aega haiguslehel ning osa poja hooldamiseks saadud haiguslehti oli välja kirjutatud põhjendamatult.

Prokurör märkis siis, et võib-olla polekski maksu- ja tolliamet ning haigekassa skeemile jälile saanud, kui Kartau poleks nii ahneks läinud. Lõpuks deklareeris ta juba 8000 euro suurust kuupalka, mis tekitaski huvi asja kontrollima hakata.

Enamik tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioone esitanud mittetulundusühingutest olid süüdistuse järgi sisuliselt tühjad kehad, kus majandustegevus puudus, ülejäänute majandustegevus oli ka minimaalne. Seega olid ka nende esitatud deklaratsioonid võltsitud.

Kartau elukaaslane Marge Punt pääses esialgu kriminaalasjast. Prokurör Voronin taotles kohtult Pundi suhtes kohtumenetluse lõpetamist, kuna tema roll kuritegudes oli pigem väike ning Kartau kasutas teda kohati ka ära. „Naine ise sai skeemiga rahalist kasu ainult 2000 eurot. Võttes arvesse neid asjaolusid ja ka seda, et ta on kolme alaealise lapse ema, pidas prokuratuur mõistlikuks taotleda menetluse lõpetamist ja kohus rahuldas selle taotluse. Samas pani kohus naisele märkimisväärsed kohustused, ta peab tasuma sundraha ja menetluskuludena 1800 eurot ja tegema 120 tundi üldkasulikku tööd,“ selgitas Voronin eelmise aasta aprillis.

Kuna Punt jättis sundraha ja menetluskulud riigile maksmata, taotles prokurör tema suhtes kriminaalmenetluse uuendamist. Harju maakohtu määrusega selle aasta aprillis kriminaalmenetlus ka uuendati.

Põhja ringkonnaprokuratuurist öeldi, et Pundi kohta kommentaaride jagamine ei ole antud hetkel hea kohtupidamise tavaga kooskõlas.

Ka Kartau kaitsja vandeadvokaadi Andres Simsoni sõnul ei soovi klient kohtuotsust kommenteerida.

„Tore riik on meil. Mina deklareerisin maksud ära ja see on ametnike möödapanek,“ kommenteeris Kartau aasta tagasi esimesel kohtuistungil süüdistust. Fiktiivse palganumbri kohta märkis ta, et maksis palka sularahas ja see pole ju keelatud.

Kartaul on seljataga aga värvikas minevik. 2000ndate aastate alul oli ta tööl Taisto Busside tegevjuhina. 2008. a novembris pidasid Põhja prefektuuri korruptsioonikuritegude talituse politseinikud ARKi Maardu osakonna juhataja kohusetäitja ametis olnud Kartau kinni, kahtlustades teda korduvas altkäemaksu võtmises Euroopast varastatud sõidukite registrisse kandmise korraldamise eest.

Harju maakohus mõistis Kartau 2010. a kokkuleppemenetluses süüdi, määrates talle viie aasta pikkuse vangistuse tingimisi koos sama pika katseajaga.

Kevadel 2014. a oli Kartau koos elukaaslase Marge Pundiga uuesti kohtu ees. Harju maakohus mõistis mõlemad koos kahe nendega seotud mittetulundusühinguga kokkuleppemenetluses süüdi maksukuriteos ning neile määrati rahalised karistused.

Sama aasta septembris mõisteti Kartau Pärnu maakohtus kokkuleppemenetluses süüdi veel ühes ARKis töötamise ajast pärinevas dokumendivõltsimises, mille eest määras kohus talle poole aasta pikkuse vangistuse. Karistus loeti aga kaetuks 2010. a saadud karistusega.