Norra maksumaksjate miljonid rändasid Eestisse

Artikkel

- Uudised
- Maria Mikkelsen
- Mari Mets
- 1. juuni 2017 kell 3:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Norra maksumaksjate miljonid rändasid Eestisse
Mittetulundusühingu põhimõttel tegutsema pidanud kasulaste vahendamise sihtasutus rikastus Norra riigilt saadud ligi 50 mln euroga, kandes osa raha Eestis tegutsevale katusorganisatsioonile.
Norra sihtasutuse tipptegijaid hellitati ligi 80% palgatõusuga tasemelt, mida ei saa kindlasti nimetada madalaks.
Norra riik on algatanud uurimise võimaliku pettuse kohta riigilt pea pool miljardit Norra krooni (47 miljonit eurot) saanud ärimehe Peer Salström-Leyhi (63) Eestis tegutseva peakorteriga impeeriumi üle, kus liiguvad teiste riikide raha seas Norra maksumaksjate miljonid kasulaste vahendamise eest.
Eestis pole siin ligi 15 aastat tegutsenud Salström-Leyhi kohta teada palju, kuid need vähesed faktid on meeldejäävad: ta on Saksa-Balti kaubanduskoja Eesti üksuse president, ostis 2013. aastal 1,43 miljoni euroga müüki pandud olümpiakomitee juugendstiilis maja Pirita teel ja talle kuulus varem ajalooline purjelaeva Blue Sirius, mis 2013. aastal Aegna saare lähistel karile sõitmisega ohtralt meedia tähelepanu pälvis. Norralannast ema ja sakslasest isa lapsena lisas täisnimega Peer-Helge Leyh omale perenime Salström alles eestlanna Meeli Salströmiga abielludes. Meeli Kusma koos vennaga aga võttis omakorda esivanemate Salströmi nime täiskasvanueas.
Tagasi Salström-Leyhi ärimaailma. Seitsmes riigis tegutseva ja pidevalt laieneva probleemseid tundeelu- või käitumishäiretega lapsi ja noorukeid kasvatusperedesse (mitte traditsioonilistesse kasuperedesse) vahendava Tuletorni-nimeliste sihtasutuste ühenduse Norra haru Fyrlykta pakub Norra laste-, noorte- ja perekonnaministeeriumi (Bufdir) partnerina riigile laste kas või mõneks ajaks kasvatusperedesse – sageli välismaale – paigutamise teenust. Kasvatuspered saavad laste vastu võtmise eest oma riigi Tuletornist palka. Seetõttu värbaski näiteks mullu Fyrlykta Norras peresid piirkonnas, kus oli ootamatu naftakriisi tõttu äkitselt palju töötuid.
Tuletorni sihtasutused elavadki enamasti avalikust rahast ehk riikide-omavalitsuste toetustest. Iga maa sihtasutusi ühendab Tallinnas tegutsev peakorter – Euroopa majandushuviühing ehk EMHÜ Interpharus, millele avaliku rahakoti peal elavad ühendused igal aastal liikmemaksu maksavad.
Vaata loo lõpust interaktiivset graafikut Salström-Leyhi äritegevusest Eestis.
Peer Salström-Leyhi Euroopa kasvatusperede võrgustik sai alguse 90ndatel Portugalis.
Saksamaal Mainzis sündinuna oli ta töötanud üle kümne aasta erinevates laevafirmades, kui hakkas tegelema sotsiaaltööga.
Esimesed saksa lapsed tulid Eesti kasvatusperedesse 2000. aastal. Kasvatusperesse tulevad paariks aastaks lapsed või noorukid, kellega ei tule bioloogilised vanemad, kasupere või lastekodu toime. Laps osaleb kasvatuspere elus, on vähemalt esialgu koduõppel. Kasvatuspere jaoks on see töö, mille eest makstakse palka.
Järgneva 15 aasta jooksul on rajanud Salström-Leyh Tuletorni sihtasutusi veel kuues Euroopa riigis. Suurt osa tegevusest juhitakse Stiftung Leuchtfeuerist Kölnis, mis on omamoodi sihtasutuste emaettevõte.
Lisaks asutajarollile on Salström-Leyhil keskne positsioon pea kõikides sihtasutustes. Pea sama olulisel kohal on Tuletorni võrgustikus tema eestlannast abikaasa.
Maksuvaba õnnistus Norra riigi partnerina
Tuletorni ühenduse liikmed on igas riigis küll juriidiliselt sihtasutused, kuid Norras riigi partneriks saamiseks peavad nad pakkuma lastega seotud sotsiaalteenust mittetulundusühingu põhimõttel – eesmärk pole kasumit teenida, kui seda tehakse, suunatakse see ühingu enda arendustegevusse. Laste arvelt rikastuda ei tohi.
Fyrlykta põhikiri ei määratle, kuhu võimalik kasum suunatakse. Kuid, kuna eesmärgiks ei tohiks olla kasumi teenimine, ei ole nad pidanud maksma neljandikku kasumist Norras maksudeks.
Nii on Fyrlykta pääsenud ligi heldele Norra sotsiaaltoetuste süsteemi rahapajale. Ometigi on Norra maksumaksjatelt teenitud miljonid kroonid, mis peaks kasumi tekkimisel jääma ringlema vaid kohalikku sotsiaalsüsteemi, jõudnud otsapidi Eestisse. Siin elav ja toimetav impeeriumi looja Salström-Leyh koos oma eestlannast abikaasaga mängib keskset rolli kogu Tuletorni ühenduse iga riigi sihtasutuses.
Igasuguse üldise heaolu põhiidee peaks olema, et ühist raha kasutataks laiema ringkonna heaolu tagamiseks, mitte paari inimese varanduse kasvatamiseks. On täiesti vastuvõetamatu, et lastekaitse raha kaob kasumi saamise nimel.

Audun Lysbakken,
Norra vasakpoolse opositsioonipartei SV juht
Kaval petuskeem või aus piiride kompamine?
Norra päevalehe Verdens Gangi (VG) ja Äripäeva koostöös valminud uurimusest Salström-Leyhi Tuletorni-äridest selgus, et Norra sihtasutuse juhtide palgad ja boonussüsteemid ulatuvad miljonitesse, Fyrlyktal oli kuni septembrini isegi korraga kolm palgalist tegevjuhti ja igal aastal viiakse miljoneid Norra kroone ka riigist välja Salström-Leyhi teistes riikides toimuva tegevuse rahastamiseks.
Norra Fyrlykta ja samas ka kõik ülejäänud kuus Euroopas tegutsevat Tuletorni maksavad Eestisse Interpharusele liikmemaksu. Lõviosa liikmemaksudest teenibki Interpharus just Norrast – tänavune norrakate liikmemaks on 4,6 miljonit Norra krooni ehk ligi 500 000 eurot.
2011. aastal kuulutas Norra laste-, noorte- ja perekonnaministeerium (Bufdir) esimest korda välja konkursi kuueaastaste lepingute sõlmimiseks mittetulunduslike ühingutega, kes aitaksid võimalikult paljudel lastel kolida hoolekandeasutustest tavaperedesse elama.
See oli Norras suur kasuperede süsteemi reformimise aasta ja täpselt samal aastal laiendas Salström-Leyh Tuletorni tegevuse ka Norrasse.
Bufdiri lepingute koguväärtus oli toona 1,5 miljardit krooni ehk 160 miljonit eurot.
2012. aastal, kui kui Norra Tuletorni ehk Frylykta leping ministeeriumiga jõustus, teenis sihtasutus iga riigi makstud 100 krooni pealt 22 krooni kasumit.
Siis ostis Bufdir kasuperede teenuseid 371 miljoni krooni eest (ligi 40 miljonit eurot), 2016. aastaks oli kasvanud summa kahekordseks – 753 miljonit krooni (üle 80 miljoni euro). Tänavu kevadel elav Frylykta kasuperedes sadakond last.
Enam kui kuuendik Bufdiri välja makstavast rahast ehk ca 126 miljonit krooni (üle 13 miljoni euro) läks Salström-Leyhile ja tema sihtasutusele Fyrlykta.
Viie aasta jooksul on olnud Salström-Leyhi sihtasutuste sissetulekute kogusumma 437 miljonit krooni (47 mln eurot) maksuvaba raha, lõviosa sellest on tulnud Norra ministeeriumi väljamaksetest.
Sealt edasi on raha liikunud jõudsalt teistele Frylykta sõsaratele mujal Euroopas, suured liikmemaksud Eestisse peakorterisse, laenudena ühenduse teistele liikmetele, rääkimata ühenduse tegevjuhtide aukartustäratavatest palkadest.
Salström-Leyhi parem käsi on Raivo Sulg, kes jagab vastuseid nii Norrat kui Eestit puudutavatele küsimustele. Tema ütleb, et 30% Interpharuse teenistusest kulub 6 täis- ja 3 poole kohaga töötaja palgamaksetele, 22% läheb maksudeks, 15% kuludest moodustavad üür ja transport, 23% on kulutused kindlustusele, raamatupidamisele, juriidilisele nõustamisele ja IT-teenustele ning 10% reisimisele.
Kusjuures Interpharus üürib ruume Salström-Leyhi teiselt firmalt Tuletorn Projekt OÜ, millele kuulub endine EOK maja aadressil Pirita tee 12 (vt loo lõpus). Maja neljast üürnikust kolm on seotud omanikuga, kinnisvaraportaali kuulutuse järgi otsitakse praegu täiendavaid üürnikke.
Interpharuse 2015. aasta kohta Eesti äriregistrile esitatud majandusaruandes seisab, et Interpharuse kui sihtasutuste katuse eesmärk on koondada ressursse, tegevusi ja oskusi, et aidata kaasa oma liikmete majandustegevusele. Täpsemalt tegeletakse ühenduse turunduse, suhtekorralduse, lobby, reiside planeerimise ning töö ja hangete korraldamisega. Oma kulude ja tulude osas on Salström-Leyh aurandes napisõnaline, loetledes vaid üldsõnaliselt kululiike.
Tasuta laen
Palju Norra riigilt saadud raha on viidud Fyrlyktast lisaks Eestile ka Rootsi ja Soome, kus aga pole peakorterit, millele saaks regulaarselt liikmemaksu tasuda. Soome sihtasutus Majakan Valo näiteks ei maksa intresse 1,6 miljoni Norra krooni suuruse (üle 170 000 euro) laenu eest. 3,7 miljoni kroonise (ligi 400 000 eurot) laenu eest maksis Rootsi sihtasutus 2015. aastal 49 000 krooni (5000 eurot) intresse. Samal aastal kustutati üldsegi Leedule antud 230 000 kroonine (25 000 eurot) laen.
Kusjuures Eesti peredesse vahendab siinne Tuletorn Fond SA lapsi Saksamaalt. Mullu viibis Eesti kasvatusperedes 15 saksa noorukit. Eesti Tuletorni juhib Meeli Salström. Sihtasutus teenis tulusid ligi 563 000 eurot ja 95% sellest laekus annetustena. Seal töötas viis inimest ja käsunduslepingutega veel 17. Enamasti on need kasvatuspered, kes saavad saksa laste eest hoolitsemise eest palka. Meeli Salströmi sõnul on tema sihtasutuselt saadav palk võrdväärne Eesti palgatasemega ja ta kinnitab, et talle ei maksta Eestis ühegi muu tegevuse eest. Näiteks ühenduse Saksa sõsara raamatupidamine pole aga üldse avalik.
2013. aastal pälvis palju meedia tähelepanu varem Peer Salström-Leyhile kuulunud ajalooline purjekas Blue Sirius, mis Tallinna lahes karile sõitis ja millelt tuli paarkümmend inimest päästa. Foto: Küllike Rooväli/Postimees/Scanpix
Kuna Salström-Leyhi sihtasutus ei tohiks Norras riigi partnerina kasumit teenida, selgitab audit välja, kas:
äriühingut juhitakse mitte kasumi teenimise eesmärkidest lähtuvalt;
sihtasutus on siiski teeninud pidevalt kasumit;
leidub niidiotsi, mis viitavad sihtasutusest kasumi välja võtmisele, mujale investeerimisele või tehingutele, mille otsene eesmärk on kasumit vähendada;
juhtivtöötajate palgad on turutasemel;
reisikulud on teiste mittetulunduslike ühingutega võrreldaval hinnatasemel;
tehingud ühenduse eri riikides asuvate äriühingutega on põhjendatud;
suured kõikumised kuludes, s.h juhtkonna palkades on õigustatud.
Karmi Norra auditi ootel
Salström-Leyhi võrgustiku Norra rakuke Fyrlykta jõudis vastutavale ministeeriumile Bufdirile üle kolme aasta aina kallimaid teenuseid müüa, enne kui ministeeriumist hakati esitama küsimusi, miks teenis mittetulundusühing mitukümmend miljonit krooni kasumit ja kuhu teenitud raha kadus. Nüüd ei soovi ministeerium kommenteerida, kas riigi rahakasutus on olnud nende hinnangul mõistlik.
Kui Oslo vald 2014. aasta kevadel Fyrlyktaga lepingu pidi sõlmima, avastati, et sihtasutusel on kopsakas boonussüsteem nii töötajatele kui kasvatusperedele. Oslo sõlmis Fyrlyktaga siiski lepingu, kuna pärast valla surveavaldust boonussüsteem likvideeriti.
Kaks aastat hiljem sattus vald uue portsu otsa. Seoses uue hankega avastati, et boonussüsteem oli asendatud valla arvates juhtivtöötajate väga kõrgete palkadega.
Fyrkykta tipptegijaid oli hellitatud ligi 80% palgatõusuga tasemelt, mida ei saa kindlasti nimetada madalaks. Sihtasutus ise leidis, et nende pakutav palk on konkurentsivõimeline ja et selle abil ei tehta asutust sugugi rahast tühjaks. Ometigi leidis Bufdir, et nad pole pidanud kinni nõudest suunata kogu teenitud kasum ettevõttesse tagasi. Mõnda aega jätkas ministeerium miljonitesse ulatuvad väljamakseid.
Samal ajal muutusid lepingud Norra riigiga Salström-Leyhi jaoks aina kasumlikumaks. Mullu kevadel sõlmis ministeerium sihtasutusega jälle uue kuueaastase leppe, mille järgi olid nad kohustatud maksma eos teatud arvu kohtade eest peredes – hoolimata, kas need võeti laste jaoks kasutusse või mitte.
Nüüd aga on Bufdir alates veebruarist peatanud Fyrlyktale raha maksmise ja tellinud audiitorifirmalt Deloitte auditi Salström-Leyhi kasvatusperede vahendamise äriskeemile, et selgitada välja, kas Norra maksumaksjate rahaga on ausalt ümber käidud või on Salström-Leyh asutusest raha välja viies ise rikastunud. Seni on öelnud Bufdir, et neil pole olnud ole olnud piisavalt teavet ega alust Fyrlykta oma tegevuse kasumlike eesmärkide tõttu kõrvale heita.
Eestis on Salström-Leyh paistnud samal ajal silma ohtra kinnisvaraga nii Tallinnas kui muudes piirkondades, mis seisab nii tema enda enda kui abikaasa ja selle sugulaste nimedel. Lisaks teatakse siin tema kirge luksuslike autode vastu, üks edevaim neist tibukollane Morgani kabriolett.
Audit pidi valmima juba mai alguseks, kuid selle avaldamist on korduvalt edasi lükatud, kuna Salström-Leyhi tegevuse uurimine on osutunud oodatust märksa keerukamaks. Viimane tärmin oli 12. mail ning järjekordne uus tähtaeg tulemuste avaldamiseks on seatud Norras veel selleks nädalaks. Norra sihtasutuse tegevjuht on ajutiselt ametist kõrvaldatud.
Salström-Leyh ise ütleb, et kasum on tingitud sihtasutuse efektiivsest majandamisest. Ta kinnitab, et Fyrlykta sihtasutus täidab mittetulundusühingu nõudeid. Halduskulud on vastavuses Bufdiri juhtnööridega ning kasvatusperede palga eest vastutavad riiklik ja iga konkreetse valla lastekaitseamet. Ta ütleb, et tegutseb aktiivselt selle nimel, et hoida ära huvide konflikte, mis võivad tekkida tema paljude rollide tõttu Euroopa Tuletornide võrgustikus.
Salström-Leyh kinnitab ise, et väldib hoolega huvide konflikti, mis võib olla lihtne tekkima tema paljude rollide tõttu Tuletorni võrgustikus.Foto: Tore Kristiansen
Salström-Leyh tellis Eestis oma auditi
Vastukaaluks Deloitte’i auditile Norras tellis Salström-Leyh Eestis oma siinsetele tegemistele ise KPMGst auditi, mis keskendub eelkõige Tuletornide peakorterile Interpharusele js tema ühele firmale OÜ Elukaar. Teenuste kõrgete hindade tõttu Norra auditeerijate erilise tähelepanu alla sattunud Elukaare Eesti Äriregistrile esitatud majandusaruandes märgib Salström-Leyh kuivalt, et enam kui poole miljoni eurose käibega Elukaar tegeleb kaupade ja teenuste vahendamisega.
Ta täpsustab, et Elukaar varustab Eestist kogu sihtasutuste võrgustikku tarkvaraga, aga ka Tuletorni logodega nänniga ning vajadusel tegeleb reiside ja ürituste korraldamisega.
Salström-Leyh lubas esmalt KPMG auditi selle valmides avalikustada, kuid siis mõtles ümber. Nüüd on ta lubanud teha seda siis, kui Deloitte on avalikustanud Norras oma auditi tema tegevuse kohta. KPMG audit on Salström-Leyhi sõnul kõik tema tegevused üldjoontes heaks kiitnud ja ta rakendab juba audiitorite antud näpunäiteid, et oma võrgustiku sisekontrolli veelgi parandada.
Norra minister kutsus asjaosalised vaibale
Norra lasteminister Solveig Horne kutsus ministeeriumi vastutavad ametnikud vaibale pärast Norra ajalehe VG paljastusi sellest, kuidas tundmatu sihtasutus on rikastunud Norra laste arvelt ja viinud raha teistesse riikidesse.
„Ma soovin antud asja puhul avatud kaartidega mängu ja kutsun seetõttu ministeeriumi kokkusaamisele, et asja kohta lähemalt kuulda. Näen, et praeguseks on sihtasutusest Fyrlykta kõikide uute ostude puhul mahte vähendanud ja et peatselt valmib aruanne, mis kirjeldab lähemalt Fyrlykta tegevust,“ teatas Horne VG-le.
Ta märkis, et kui riik ostab erasektorilt lastekaitseteenuseid, on sealsetele mittetulundusühingutele antud eriline roll. VG artikkel illustreerib samal ajal seda, et Fyrlykta mittetulundusühinguks olemine on ebaselge. „Riik ei peaks siiski maksma eraettevõtjatelt ostetavate teenuste eest rohkem, kui on tegelikult vajalik,“ lisas parempoolsesse parteisse FrP kuuluv Horne.
Kui Norra riik kuulutas 2011. aastal esimest korda välja konkursi kuueaastaste lepingute sõlmimiseks, oli toonase teise partei lasteministri Audun Lysbakkeni soov, et taotluse saaksid esitada vaid mittetulundusühingud. Neile anti võimalus osaleda, kuna päästearmee ja teised reaalsed mittetulundusühingud olid varem kaevanud, et nemad ei saanud aidata.
Opositsioon kritiseerib
„Tuleb kontrollida iseenda võimet suuta vahet teha eraettevõtjate ja mittetulundusühingute vahel. Kui see on nii nagu VG asja esitleb, siis on ilmselge, et riik ei ole olnud piisavalt pädev,“ ütleb vasakpoolse opositsioonipartei SV juht Lysbakken nüüd.
„Igasuguse üldise heaolu põhiidee peaks olema see, et ühist raha tuleks kasutada laiema ringkonna heaolu tagamiseks, mitte paari inimese varanduse kasvatamiseks. On täiesti vastuvõetamatu, et lastekaitse raha kaob kasumi saamise nimel,“ lisas ta.
Lysbakken nimetab paljastusi veel üheks argumendiks selle kohta, miks SV soovib ära keelata selle, et ettevõtted, kes tegutsevad lastekaitse vallas, saaksid kasumit välja võtta.
Minister Horne suhtes oli kriitiline ka Lysbakkeni erakonnakaaslane ja vahetult enne Hornet minister olnud Inga Marte Thorkildsen, praegune Oslo linnanõukogu liige sotsiaalteenuste alal: „Minu arvates peaks Horne keskenduma rohkem sellele, et lastekaitsele mõeldud raha ka tegelikult sinna jõuaks, mitte ei läheks eraettevõtjatest juhtivtöötajatele kõrgete palkade maksmiseks. Tema peab ju andma Bufdirile juhtnööre (laste-, noorte- ja perekonnaministeerium).“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- SOTSIAALMINISTEERIUM
- Maksud
Hetkel kuum