Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soomlane majandab Hiiumaal sadamat

    Hiiumaa firma OÜ Roograhu Sadam tegevjuht ja omanik Jari Lindroos. Foto: Väinu Rozental

    Mereranda suvilakohta otsinud soomlase kätte sattus kümme aastat tagasi juhuslikult sadamaprojekt, millest nüüd on kasvanud välja hoopis Hiiumaa üks populaarsemaid söögikohti.

    „Äriplaan oli teha sadam ja väike kohvik, kus paadiga tulevad külalised saavad snäkki osta,“ räägib OÜ Roograhu Sadam tegevjuht ja omanik Jari Lindroos. „Aga nii pea, kui me hakkasime tegema pitsasid, said need kohe väga populaarseks. Seetõttu on toitlustamine muutunud põhiliseks. Selles mõttes äriplaan ei teostunud, see läks hoopis teises suunas.“
    Lindroos räägib eesti keelt mõnusa soome aktsendiga. „Töö käigus automaatselt õppisin,“ vastab ta küsimusele eesti keele oskuse kohta ja lisab naerdes: „Ja mul on koduõpetaja ju omast käest võtta.“ Lindroos tuli Eestisse 2002. aastal seoses töökohaga Caterpillari kaevandus- ja ehitusmasinate vahendusfirmas. Tuli esialgsete plaanide kohaselt kolmeks kuuks, ent jäigi paikseks, ta on abielus eestlannaga.
    Väikesadamat haldav Roograhu Sadam pääses Gaselli TOPi (704. koht) paljuski tänu edukalt tegutsevale restoranile. Näiteks 2015. aastal andis ettevõtte käibest 88 protsenti toitlustamine ja võrdselt kuus protsenti majutus ning sadamateenuste osutamine. Ka eelmine, 2016. aasta oli firmale hea, ent gasellilikku hüpet ei tehtud. Põhjuseks see, et mullu aprillis asutati OÜ Hiiu Gruuv, mis tegeleb toitlustamise ja majutamisega. Roograhu Sadam jätkab sadama haldamisega.

    Tasub teada

    Mis on kiire kasvu põhjused?

    Aastatel 2013-2015 kasvas OÜ Roograhu Sadam käive 1,53 korda ja ärikasum 3,59 korda.

    1. Paadikuurist söögikoht. Kuna Roograhu Sadama restoran on muutunud külastajate seas üha populaarsemaks, vajati lisakohti katuse all. Selleks kohendati paatide hoiustamiseks mõeldud paadikuur 2013. aastal ümber mõnusaks söögikohaks. Paadikuuris on 60 kohta, hoone on sisustatud köögitehnikaga. Paadikuurist on kujunenud vahva peopidamise koht.

    2. Õhtusöök omahinnaga. Ettevõte on korraldanud viiekäigulisi õhtusööke sommeljee valitud spetsiaalsete veinidega. Õhtusööki pakutakse vägagi odavalt, umbes 25 euro eest ehk sisuliselt omahinnaga. Selliseid üritusi korraldatakse näitamaks, et Roograhu Sadam valmistab ka midagi muud kui vaid pitsasid. „See on efektiivsem, kui tellida ajalehes reklaam,“ on Roograhu Sadama omanik Jari Lindroos veendunud. „Õhtusöögil käinud veenduvad, et meil on head toidud ja tasemel kokad, ning räägivad sellest ka oma sõpradele ja tuttavatele.“

    3. Koostöö kaluritega. Lisaks pitsadele eristub Roograhu Sadama restoran eelkõige kalaroogade poolest. Kui avamisjärgsetel aastatel pidi ettevõte värsket kala tellima mandrilt, sest hiidlastest kalurid ei kippunud neile värsket kraami pakkuma, siis viimastel aastatel on tekkinud kindlad kalurid-varustajad. Roograhu Sadamas on lühike kaiosa, mis kuulub kohalikule paadiühistule ehk kaluritele.

    „Kuna restorani pool läks nii intensiivseks, pidasin ma õigeks, et ka personal saaks selles äris osaleda,“ põhjendab Lindroos uue firma asutamist. Hiiu Gruuvi omanikeks on Lindroos, peakokk Karmo Voolma ja teenindaja Eerika Laur.
    Roograhu Sadam asub kolme kilomeetri kaugusel Kärdla linnast. Tee sadamasse viib Kärdla lennujaama peahoone eest mööda. Kui keskpäeval 12 paiku on sadama parklas vaid mõned, küllap teenindajate autod, ja restoranis ei ühtki klienti, siis tund aega hiljem naudib lõunasööki kümmekond autoseltskonda. Roograhu Sadama hittroad on kalatoidud ja pitsad. Mullu augustis rekordpäeval küpsetasid kokad 160 pitsat.
    Toitlustuskoha eripära on see, et ta on üks väheseid Hiiumaal, mis on aastaringselt avatud. „Esimestel aastatel tõi see meile kahjumit, nüüd oleme talvekuudel enam-vähem nullis,“ lausub Lindroos. „Meie eesmärk on olla aastaringselt lahti, et personal püsiks sama.“
    Lindroos sattus sadamaprojekti teostama juhuslikult. Nad otsisid abikaasaga 2006. aastal suvilakohta kuskil Eesti mererannas. Tuttav kinnisvaramaakler andis teada müügis olevast kinnistust Kärdla lähedal Pühalepa vallas, kuhu oli plaanitud ehitada sadam. „Minul kui pensionieelikul tekkis mõte, et äkki oleks just sadam õige asi, millega pensionile jäädes tegeleda,“ meenutab Lindroos. „Pealegi olin ma kunagi Soomes Inkoo linnas tegelenud sadamakinnistuga ja mu tütrel oli seal restoran.“
    Enne Roograhu Sadama asutamist 2009. aasta veebruaris jõudis Lindroos korda teha vana kai ja ehitada paadikuuri. Sadamahoone ja restoran avasid ukse 2011. aasta suvel. Aastas külastab sadamat umbes sada mootorpaati ja väiksemat jahti.
    „Masu aeg on kõige parem aeg ettevõtlusega alustamiseks,“ üteb Lindroos. „Kui sa saad raskel ajal hakkama, saad hakkama ka edaspidi. Ainult, et sul peab olema piisavalt raha ettevõtte käivitamiseks.“ Lindroosi andmeil on ta sadamaprojekti investeerinud ligi üks miljon eurot. „Soomes oleks see läinud mitu korda kallimaks,“ lisab ta. „Ettevõtluskliima on Eestis hea. See oli minu jaoks üllatus, et ametnikud on olnud abivalmid ja kõik vajalikud asjatoimetused seoses firmaga on läinud suhteliselt lihtsalt.“
    Paiknemine lennujaama vahetus naabruses pole Lindroosi sõnul neile probleeme tekitanud. Ainult et korstna pidid nad tegema ettenähtust 20 sentimeetrit lühema ja lipuvardast kärpima 70 sentimeetrit. „Tegelikult oleme tänu lennujaamale saanud kliente juurde,“ märgib Lindroos. „Lennureisijad teevad meie söögikohas aega parajaks ja meid on reklaamitud lausa Saksamaa ajakirjanduses.“
    Nimelt sattus kolm aastat tagasi Hiiumaa lennujaama väikelennuk Lufthansa pilootidega. Suurte lennufirmade piloodid armastavad pidada arvet, kui paljusid lennujaamu on nad maailmas külastanud. Üldjuhul on tegu suurte lennujaamadega, kuhu nad töö tõttu satuvad. Sedapuhku otsustas aga grupp Saksamaa lendureid üürida väikelennuki ja külastada pisikesi lennujaamu, Eestis näiteks Kärdlat ja Kihnut.
    „Nad ööbisid meie hotellis merevaatega tubades,“ räägib Lindroos. „Juhtus imeilus ilm olema ja nad jäid väga rahule. Hiljem rääkisid nad ühele Saksamaa väljaandele, et nad ööbisid Hiiumaal maailma ilusaimas lennujaama hotellis. Tänu neile on nüüd igal suvel mitmed Saksa väikelennukid Hiiumaale lennanud.“
     

    Mis on mis?

    OÜ Roograhu Sadam

    Asutatud 25.02.2009.

    Osutab sadamateenust (kuni 2016. aprillini osutas ka toitlustus- ja majutusteenust).

    Tegevjuht ja omanik Jari Lindroos.

    Gaselli TOPis 704. kohal.

    Töötajaid 4 (suvehooajal 12).

    2006 – Jari Lindroos ostis Kärdla lennujaama kõrval kinnistu, mis oli ette nähtud sadamaks.

    2007 – korrastati sadamakaid.

    2008 – valmis paadikuur.

    2011 kevad – valmis sadamahoone.

    2011 juuli – avati restoran.

    2013 – paadikuur ehitati ümber toitlustus- ja peopidamiskohaks.

    2015 kevad – sadamabasseinis tehti süvendustöid.

    Kes on kes?

    Jari Lindroos

    Lõpetanud 1967. aastal Turu ametikooli kokana ja 1973. aastal Turu tehnikaülikooli autoinsenerina.

    Töötanud 26 aastat ehitusmasinaid tootva kontserni Caterpillari edasimüügifirmas, mitu aastakümmet Soomes ja aastatel 2002-2006 Eestis ASis Wihuri Baltikumi juhina.

    Alates 2002. aastast elab alaliselt Eestis, peamiselt Hiiumaal; abielus eestlannaga.

    Asutas 2016. aasta aprillis koos kahe senise kolleegiga OÜ Hiiu Gruuv, mis tegeleb Roograhu sadamas toitlustamise ja majutusega.

    Allikas: OÜ Roograhu Sadam, Äripäev

    Üks küsimus
    Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?
    OÜ Roograhu Sadam tegevjuht Jari Lindroos
    Tee tööd töö ajal, maga magamise ajal. Meil on töötempo suhteliselt kõrge. Seega, kui ma üles ärkan, tuleb kogu aeg tööd teha. Mitte midagi ei teki ega lahene iseenesest, kõik tuleb vaid tööga. Samas toonitan, et magada tuleb magamise ajal. Inimene peab ennast välja puhkama, magamata inimene ei jaksa tööd teha.
    Sageli tõusen hommikul kella kuue paiku ja tulen sadamasse saia küpsetama. Me tahame ööbijatele pakkuda hommikusöögil oma küpsetatud sooja saia. Minu meelest peab ettevõtja olema nagu treener. Ta peaks näitama töötajatele, kuidas seda või teist asja teha. See on tõhusam, kui sa näitad ette ja seletad töötajatele, mitte ei käsuta, et tee nii ja nii.
    OÜ Roograhu Sadam tegevjuht unistab
    Oleme väikesadam, meie juurde tulevad eelkõige mootorpaadid, mitte niivõrd purjekad. Ja suured purjekad ei saa üldse siia tulla, sest meie sadama sügavus on kaks ja pool meetrit. Me lubame tulla sadamasse alusetel, mille süvis on maksimaalselt 1,8 meetrit.
    Tahame praeguse sadama vahetusse lähedusse kaevata uue sadamabasseini. Me unistame suuremast sadamast. Oleme selleks ostnud kaks ja pool hektarit mereäärset maad, seega on võimalus unistus ellu viia olemas.
    Mis puutub toitlustust, siis tahame ka selles vallas laieneda. Meil on mõtteid, kuidas ruumi juurde saada ja rohkem külastajaid teenindada.
    Kommentaar
    Pikkade sammudega mees
    Kaja Hiis, restoraniklient, SA Tuuru konsultant ja Tuuli Tammla, restoraniklient, MTÜ Hiiukala tegevjuht
    Käime Roograhu Sadamas sageli lõunatamas, sest see on üks parimaid Hiiumaa söögikohti. Oluline on, et see koht on aastaringi lahti. Suvel on teinekord siin väga palju rahvast ja siis on ainuke viga see, et ooteaeg kipub pikaks minema.
    Vahel teenindab sööjaid sadama peremees Jari ise. Ja kui vaja, vaaritab ka toite. Jari on väga tähelepanelik klientide suhtes. Ta jõuab kõigiga silmsideme luua ja anda märku, et on sinu kohalolekut märganud. Me oleme omavahel muianud, et ilmselt on Jari kõige pikema sammuga mees Hiiumaal. Ta liigub pikkade sammudega ja kiiresti. Ega muidu ta kõikjale ei jõuakski – tulebki pikad sammud teha.
    Jari osaleb maakondlikus arenduskeskuses Tuuru mentorina, tal on ettevõtja kogemusi nii Soomes kui Eestis tegutsedes. Ta jagab oma kogemusi tasasel ja rahulikul moel ning kõik jäävad teda kuulama. Ta on usaldusväärne ja pühendunud, ta on väga sümpaatne inimene.
    Sadamapidaja kolm soovitust
    1. Julge suunda muuta. Meie äriplaan oli rajada eelkõige sadam, aga läks teisiti – restorani pool on kasvanud tunduvalt suuremaks. Ei pea jooksma läbi seina, kui sa näed, et plaanitu ei edene. Vägisi punnitades asi ei toimi, pigem istu maha ja mõtle, et äkki on õige aeg vahetada suunda ning keskenduda millelegi muule.
    2. Ole uuendusmeelne. Ei maksa liiga palju jälgida, mida konkurendid teevad, pigem hoia oma joont. Kui sina teed midagi esimesena ja teised järgivad sind, siis tõenäoliselt oled sina edukam ja teenid rohkem. Me ei pea konkurentidelt snitti võtma, me teeme seda, mida oskame, ja see on meie tugevus. Meil on oma firmaroad, näiteks külmsuitsusäinas, säinakotletid või ahvenamarja kotletid. Meie menüüst on konkurendid üht-teist üle võtnud, see ei aja meid närvi, las proovivad.
    3. Ära muretse. Liiga palju energiat ei tohiks minna muretsemisele. Kui liialt muretsed, siis firma ei arene. Sul peab olema hea kindel tunne, et seisad tugevalt jalgadel ning tead, mida edasi teha.
    Pane tähele
    * Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
    * Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2013, 2014 ja 2015. 2013. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2013-2015 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.
    * TOPi jõudis tänavu 875 ettevõtet.
    Loe Äripäevast
    Viimati ilmunud lood gasellettevõtetest
    * „Võru elektrifirma on särtsu täis“ Võru firmast OÜ Kagu Elekter 5.04.2017 lehes.
    * „Järvamaa firma küpsetab kasumit“ Järvamaa firmast OÜst Thermoarena 26.04.2017 lehes.
    * „Raamideta tegutsev raamija“ Tallinna firmast OÜst Ramino Art 3.05.2017 lehes.
    Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.