USA lahkub kliimaleppest – mis edasi?

USA lahkumine ei aja kogu protsessi kraavi, kuna ülejäänud ligi 200 riiki jäävad kokkuleppega seotuks, vahendab agentuur Bloomberg. USA liitub aga Süüria ja Nicaraguaga, mis pole lepingule alla kirjutanud.

Pariisi kliimalepingu tingimuste järgi peab USA president Donald Trump ootama 2019. aasta novembrini, et ametlikult esitada USA taotlus leppest lahti öelda. Järgneb aastane ooteaeg ja alles siis saab USA leppest välja. USA järgmine president või ka Donald Trump ise võib otsustada siiski leppega seotuks jääda – on alust arvata, et sellest saab 2020. a USA presidendivalimiste teema.

Donald Trump ütles, et tahab Pariisi kliimaleppe uuesti kõnelusteks avada, et USA-le välja kaubelda parem kokkulepe. Samas tekib küsimus, miks peaksid teised riigid sellega nõustuma, kui saavutatud leping on pikkade kõneluste tulemus. Trump tahab, et teised riigid võtaksid omale suuremad kohustused kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamiseks, kuid Pariisi lepingu iva on selles, et riigid seadsid omale eesmärgid ise. Trumpil on võimalus USA seatud eesmärke muuta ilma ametlike läbirääkimisteta.

USA lahkumine Pariisi lepingust võib olla positiivne suure süsinikusisaldusega majandusharudele eesotsas söetööstusega ja vähendada nõudlust madala süsinikusisaldusega alternatiivide järele. Kuid väga tugev see seos ei ole – suurema mõjuga on see, mida Trump USA siseturul ette võtab. Pariisi kliimaleppel mingit jõustamise mehhanismi ei olnud selleks puhuks, kui riigid seatud eesmärkidest hälbivad.

Kannatajaks võivad osutuda USA eksportivad ettevõtted, kui teised riigid peaksid vastama sellega, et kehtestavad USA kaupadele süsinikusisaldusega seotud tariifid. Samuti võivad teiste riikide tarbijad otsustada USA kaupu boikoteerida.

President Barack Obama ajal hakkasid USA heitmed vähenema, kuid Trump on juba osa Obama ajal tehtud muudatusi tagasi pööranud. Kliimaleppest lahku löömine vähendab survet, et Trump meelt muudaks.

Suurema tähtsuse omandab Trumpi otsus kliimaleppest lahkuda siis, kui see peaks innustama teisi riike sama moodi toimima. Seni pole suurimad kliima soojenemist põhjustavate heitmete emiteerijad nagu Hiina ja India selliseid märke ilmutanud. Vastupidi – mõlemad on tugevad Pariisi kliimaleppe toetajad. USA on aga suurima emiteerijana maailmas Hiina järel teisel kohal - USA lahkumine leppest teeb seatud eesmärkide saavutamise palju raskemaks.

Trump nimetas USA töökohtade kindlustamist kui peamist põhjust kliimaleppest lahku löömiseks. Samas näitavad päikeseenergia sektori tellitud uuringud, et päiksepaneelide tootmise, installeerimise ja hooldamisega on praegu ametis rohkem ameeriklasi kui söetööstuses. Ja kui söetööstuses tootmine ka kasvama peaks, siis ei pruugi see automatiseerimise tõttu eriti palju uusi töökohti luua.