Käibemaksu tõstmine aitaks muud maksutõusud ära jätta

IRLi ridadesse kuuluv tõenäoline järgmine rahandusminister Toomas Tõniste rääkis eile "Aktuaalsele kaamerale", et tema hinnangul tuleks mitme erineva maksu tõstmise asemel tõsta käibemaksumäära 1 protsendipunkti võrra. Käibemaksu tõstmist on toetanud ka ettevõtjad.

Ettevõtja, investor ja kirjanik Armin Kõomägi näiteks selgitas, et see on uute maksude kehtestamise asemel lihtsam viis tulude suurendamiseks.

"Kui on vaja maksubaasi tõsta, unustage ära uued maksud ära ja tõstke käibemaksu 0,5% ja tulebki. Raha lihtsalt tulebki natuke rohkem sisse," selgitas ta. "Seda ei saa lõpmatuseni teha, aga see on lihtne ja äraproovitud asi ning administreerimiseks pole midagi juurde vaja teha."

IRL on valitsuse sees toimunud arutelude käigus käibemaksumäära tõstmise üles tõstnud ka varem. Tänasel valitsuse pressikonverentsil välistas keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas plaani aga ühemõtteliselt. "Me ei hakka käibemaksupoliitikat muutma. Seda võimalust tänases koalitsioonis ei ole," ütles ta.

Pole päris selge, kui suure mõju käibemaksumäära tõstmine riigieelarvele kaasa tooks, kuna seda pole põhjalikult analüüsitud – rahandusministeerium analüüsis riigikogu valimiste eel läbi küll kõikide erakondade valimislubaduste mõju, ent käibemaksumäära tõstmisest ei rääkinud toona keegi.

Tänavuses riigieelarves on käibemaksulaekumiseks 20% maksumäära juures ette nähtud 2,1 miljardit eurot. Kui arvutada jämedalt ning jätta arvestamata maksutõusu mõju tarbimisvalikutele ning muudele maksutõusule, siis selle baasil arvestatuna võiks määra tõstmine protsendipunkti võrra kasvatada maksulaekumisi ligikaudu 100 miljoni euro võrra aastas.

Praegugi pole veel lõplikult paigas, missugusedest maksumuudatustest otsustab võimuliit loobuda ning milliseks kujuneb pakett juulikuuks, mil muudatused peavad vastu võetud olema. Küll aga on selge, et meetmetel nagu alkoholiaktsiisi tõstmine või pakendiaktsiisi kehtestamine on üksikult võetuna tegelikult väga väike mõju.

Kõige suurem tuluallikas on hoopiski regulaarselt dividendi maksvatele ettevõtetele 14protsendilise madala tulumaksumäära kehtestamine, mis plaanide kohaselt peaks motiveerima nii-öelda küpseid firmasid rohkem väljamakseid tegema ja seeläbi ka makse tasuma. Koos pankadele pandava avansilise tulumaksuga toob see rahandusministeeriumi arvutuste järgi eelarvesse tuleval aastal 135 miljonit eurot tulu. Muud maksumuudatused jäävad sellest summast kaugele maha.

Õlle, siidri ja veini aktsiisi kiires tempos tõstmine oleks eelarvesse pidanud tooma 58 miljonit eurot, näitab koalitsioonileppele lisatud tabel. Alkoholiaktsiisi ennaktempos tõstmise põhiseaduspärasust selgitab parajasti välja riigikohus.

Magustatud jookide maks peaks riigieelarve strateegia järgi sisse tooma näiteks vaid 15 miljonit eurot, veoautode teekasutustasu kehtestamine 17 miljonit eurot ning pakendiaktsiisi reform 9 miljonit eurot, seisab eelarvestrateegias. Firmaautode erisoodustusmaksu korra muutmine toob aga 7 miljonit eurot tulu.

Hoolimata sellest, et tulevane rahandusminister Tõniste käibemaksu tõstmist õigeks peab ning tarbimise maksustamise suurendamist on üldiselt pooldanud ka ettevõtlusorganisatsioonid nagu tööandjate keskliit, on sisuliselt välistatud, et see praeguse valitsuse ametiaja jooksul teoks saaks.

Valitsuse juhtiv jõud Keskerakond on nimelt enda valimisprogrammides toetanud pigem tulude maksustamist ning astmelise tulumaksu kehtestamist. Enne 2015. aasta riigikogu valimisi lubas erakond isegi teatud tarbimisliikidele madalamat käibemaksumäära.

"Eesti maksustruktuuris on liiga suur osa tarbimismaksudel. Tarbimismaksude probleemiks on, et vaesemad leibkonnad maksavad nende maksude näol ära suhteliselt suurema osa enda sissetulekust. Seetõttu tuleb kehtestada madaldatud käibemaksumäär inimeste jaoks olulistele kaubagruppidel – näiteks toasoe, põhitoiduained ning teatri-, kontserdi- ja muuseumipiletid," seisis Keskerakonna valimisprogrammis.