Viimsi suuromastaja sai esimeses kohtuastmes kopsaka karistuse

Raul Vainole mõistis kohus karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust, millest koheselt tuleb ära kanda 8 kuud vangistust, ülejäänu osas kohaldas kohus viie-aastast katseaega. Marge Aron-Vaino karistuseks mõisteti 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest koheselt tuleb ära kanda viis kuud, ülejäänu osas kehtib kolme-aastane katseaeg.

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Raul Vaino mõisteti süüdi OÜ Viimsi Tehnoabi, mille juhatuse ainuliige ta oli, vara omastamises rohkem kui 500 000 euro ulatuses. Süüdistuse kohaselt tegi ta osaühingu vara arvelt kulutusi, mis ei olnud osaühingule vajalikud, kuid millest said varalist kasu süüdistatav ise ja kolmandad isikud.

Kokku võttis Raul Vaino aastatel 2008-2013 vastu erinevaid arveid ligi 30 ettevõttelt, aktsepteeris need ja tasus arvetel märgitud summad OÜ Viimsi Tehnoabi pangakontol olevate rahaliste vahendite arvelt teades, et need ettevõtted ei ole tegelikult arvetel märgitud teenuseid OÜ-le Viimsi Tehnoabi osutanud. Näiteks maksis R.Vaino osaühingu arvelt kinni fotoaparaadi, riideid, jalanõusid, käekelli, reisiteenuseid, mööblit, köögiseadmeid, toitlustusteenust, erinevaid ehitustarbeid jne. Ühest ettevõttest telliti rohkem kui 150 000 euro eest Sony brändi tehnikaseadmeid koos lisatarvikute ja paigaldustöödega. Kõige rohkem arveid – 55 – esitas Viimsi Tehnoabile OÜ Harju Veevärk, kokku  ligi 270 000 eurot maksnud teenuste eest, mida tegelikult ei osutatud. Selles osas mõistis Harju Maakohus juba eelmisel aastal omastamisele kaasaaitamises süüdi Harju Veevärk juhatuse ainuliikme Aarde Terk’i.

Marge Aron-Vaino mõisteti süüdi omastamisele kaasaaitamises, mis seisnes selles, et mitme episoodi puhul valis just tema erinevatelt ettevõtetelt välja tooted ja teenused ning tellis need, paludes väljastada arved OÜ-le Viimsi Tehnoabi.

Kahes omastamise episoodis mõistis kohus R.Vaino õigeks seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega.

Poolteist aastat kestnud kohtuprotsessi järel palusid kaitsjad süüdistatavad õigeks mõista, prokurör Kristina Savtšenkova taotles nende karistamist reaalse vangistusega. Kumbki süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud.

Kohus asus seisukohale, et tulenevalt omastatu väärtusest ja tegevuse pikaajalisusest tuleb Raul Vaino süüd hinnata suureks, mistõttu kohus karistas teda maksimumilähedase karistusega (omastamise eest raskendavatel asjaoludel võib mõista kuni viieaastase vangistuse). Marge Aron-Vaino süü suuruse hindas kohus keskmiseks ja mõistis talle karistuse sanktsiooni keskmises määras.

Kohtuotsuses on karistust põhjendatud muuhulgas järgmiselt: „Raul Vaino on kasutanud avaliku teenuse tagamiseks mõeldud raha luksusliku elustiili viljelemiseks paljude aastate kestel. Tema juhatuse liikme tasu oli arvestatavalt suur. Lisaks sellele omastas ta enda juhitava ettevõtte vara keskmiselt enam kui 100 000 euro eest aastas. Ka kohtuotsuse tegemise ajal on tegemist sellise rahasummaga, mille teenimine aastas on võimalik vaid väga vähestel inimestel. Ühiskond vajab teadmist sellest, et sellisele teole järgneb range karistus. Raul Vaino on küll varem karistamata isik, kuid tema karistust ei vähenda ka eripreventiivsed kaalutlused. Ligikaudu aasta vältel toimunud kohtuistungitel tajutu tulemusel nõustub kohus prokuröriga selles, et Raul Vaino ei ole oma teo olemusest aru saanud. Tema suhtumine on üleolev, süüdi on kõik teised - tal lubati seda teha, teda ei kontrollitud. Raul Vainol puudub see moraalne kompass, mis näeks midagi halba teiste isikute arvelt hästi elamises.“

Arvestades, et mõlemad süüdistatavad on varem karistamata ja tegemist ei ole esimese astme kuriteoga, pidas kohus võimalikuks jätta osa karistusest tingimuslikult täitmisele pööramata.

„Vangistus on oma olemuselt äärmuslik abinõu ja kohus ei pea õigeks II astme kuriteo puhul juba esmakordsel karistamisel inimeste pikaks ajaks ühiskonnast isoleerimist. Kohus pidas põhjendatuks kohaldada karistuse osalist ära kandmist, mis on kohane mõlema süüdistatava eripreventiivset prognoosi silmas pidades. See võimaldab isikutel reaalselt tunnetada karistust kui hinnangut oma teole ning seeläbi tulevikuks korrigeerida oma käitumist. Hindan põhjendatuks karistuse täitmisele pööramise osas, mis vastab šokivangistusele pikkusele, kuid ei ole väga lühiajaline,“ seisab kohtuotsuses.

Kohus rahuldas OÜ Viimsi Tehnoabi hagi osaliselt. Raul Vainolt mõisteti OÜ Viimsi Tehnoabi kasuks välja 374 465.72 eurot, Raul Vainolt ja Marge Aron-Vainolt solidaarselt 95 778.32 eurot ning Marge Aron-Vainolt 6859.61 eurot.

Tsiviilhagide tagamiseks jättis kohus aresti alla kolm LCD televiisorit, Playstationi, DVD-mängija, püssi, vintrauad, ATV ja suuskadel lumekelgu, samuti määras hüpoteegi Jõelähtme vallas asuvale Marge Aron-Vainole kuuluvale kinnistule.