Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad valmis lennujaama üleval pidama
Ettevõtjad on valmis panustama pärast Pärnu lennujaama remonti tekkivate käitamiskulude katmisesse.
Valitsus teatas mais, et
investeerib järgmise aasta jooksul kohalikesse - Pärnu ja Kärdla - lennujaamadesse 21 mln eurot. Investeeringu tingimuseks on, et lennujaama käivitumisel kasvavad käitamiskulud jäävad kohaliku kogukonna kanda.
Pärnus asuva Europa suurima teki- ja padjatootja AS Wendre juhatuse liige Vahur Roosaar kinnitas reedel kohalike omavalitsuse esindajatega toimunud kohtumisel, et ettevõtjad on valmis lennujaama toimimisse panustama. „Lennujaama taasläivitamine muudab piirkonna majanduskeskkona atraktiivsemaks ja on aluseks majanduskasvule. See avab Pärnumaale uusi võimalusi ja aitab kaasa ka välisinvesteeringute toomisele,“ kommenteeris Roosaar Pärnu Omavalitsuste Liidu pressiteate vahendusel.
AS Tervis juhataja Jaan Ratniku sõnul ei kiida ettevõtjad heaks riigi käitumist, kus Eesti regioone koheldakse erinevalt. „Näiteks Tartu ja Kuressaare lennuväljade opereerimiskulud on riigi kanda. Sellise taristu käigushoidmine ongi riigi ülesanne,“ ütles Ratnik. „Samas on Pärnu ettevõtjad pandud täna sundseisu. Kui alternatiiviks on lennujaamaprojekti seiskumine, oleme valmis ettevõtjate poolt panustama lennujaama tegevuskulude katmisesse.“
Ratniku sõnul on Pärnu majutusasutustel vaja leida uusi turgusid ja jõukamaid kliente, sest üha vähem turiste on valmis Pärnusse tulema bussiga. „Meie ainus võimalus konkurentsis püsimiseks ongi tellimuslendude käivitamine. Pikaajaliselt peaksime võtma eesmärgiks ka regulaarliinid,“ lisas Ratnik.
Pärnumaal Audru ringrada haldava MTÜ A2 Racingu juht Andres Hall ütles, et lennujaama taaskäivitumisel on piirkonnale laiem mõju. „Küsimus pole ainult majutusettevõtete klientides, lennuühendus toob piirkonna näiteks rahvusvaheliste ürituste kaardile ja avab meiele praegu suletud uksi,“ märkis Hall.
2013. aastal keelas Lennuamet lennuraja kehva tehnilise seisukorra tõttu üle kuue tonni kaaluvatel lennukitel Pärnus maandumise, mis lõpetas just käivitunud lennud Põhjamaadest. Praegu kasutatakse lennujaama 800-meetri pikkust töökorras rada lendudeks Kihnu ja Ruhnu.
Riikliku investeeringu toel on kavas rekonstrueerida Pärnu lennujaama lennurada ulatuses, mis lubaks vastu võtta suuremaid lennukeid ja tuua piirkonda jõukamaid Põhja-Euroopa turiste.
Pärnu lennujaam kuulub riigiettevõttele Tallinna Lennujaam.