Eesti Pank tõstis järsult majandusprognoosi

Äsja avaldatud värskes majandusprognoosis hindab keskpank Eesti tänavuseks majanduskasvuks 3,5%. Seda on koguni 0,9 protsendipunkti enam kui detsembris oodati.

Järsult on prognoose tõstmas ka teised analüütikud, näiteks eile Nordea, mis prognoosib tänavu 3,1% kasvu. Ka panga peaökonomist Tõnu Palm rõhutas, et aeg on fookusesse seada majanduse pikemaajaline kasvuvõimekus.

Majanduskasv on järsult kiirenenud, kuna välisnõudlus kasvab ja sektorite individuaalsed probleemid leevenevad, märkis Eesti Pank värskes majandusülevaates. Näiteks piirasid eelmiste aastate kasvu Vene sanktsioonid ja sealse nõudluse langus, mis pidurdas transporti, põllumajandust ja toidutootjaid.

Lisaks on nafta madal hind seni teinud peavalu suureksportijale põlevkivitööstusele ning ka üldisemalt oli energiasektori käekäik kehv. Nüüd on aga toodang taas suurenenud, mis on omakorda majanduskasvu kiirendanud.

Lisaks eksportivale sektorile läheb ka Eesti siseturule suunatud tegevusaladel kiirelt kasvava nõudluse tõttu hästi. "Tugevad näitajad kaubanduses ning aastaga ligi viiendiku võrra suurenenud ja kümnenditaguse kõrgseisu lähedale jõudnud ehitusmahud viitavad väga tugevale kasvutsüklile," seisab keskpanga prognoosis.

Ehkki majandusel läheb hästi, on kasv kerkinud üle pikaajalise jätkusuutliku taseme. "Viimasel neljal aastal oli majanduskasv aeglane, kuid investeeringute vähesuse tõttu oli aeglane ka potentsiaalne kasv ja majandus püsis jõukohase taseme lähedal," selgitas Eesti Pank.

Eelmise aasta lõpu ja selle aasta esimese kvartali viie aasta rekordilise 4,4% majanduskasvu valguses on aga majanduse tsüklilist seisu iseloomustav SKP lõhe (vahe majanduse tegeliku tulemuse ja selle potentsiaali vahel) muutunud positiivseks, ehk tegelik majanduskasv on ületanud pikaajalise kasvusuutlikkuse.

Sisuliselt tähendab see, et Eesti on majandustsükli harjal. Ka muud tsüklinäitajad viitavad keskpanga analüütikute kinnitusel väga tugevale majandusolukorrale: tootmisvõimsuse rakendus ning ettevõtete ja inimeste kindlustunne ületavad varasemat keskmist taset ning tootmis- ja eksporditellimuste maht ennustab tõusufaasi jätkumist ka lähiajaks.

Keskpank tõstis ka järgmise aasta kasvuprognoosi – detsembris hinnati SKP väljavaade 2018. aastaks 3 protsendile, ent nüüd on kasvuootus juba 3,3%. Ülejärgmise aasta kasvuprognoosi jättis keskpank samas 2,9 protsendile.

Optimismiks annab põhjust seegi, et investeeringud kasvavad. Selle põhjal võib aga loota, et suureneb tootlikkuse panus majanduskasvu ning seeläbi kasvab ka majanduse seni üsna kesine kasvupotentsiaal.

Ettevõtete investeeringud on hoolimata hõlpsalt kättesaadavatest pangalaenudest, madalatest intressidest ja omavahenditest viimasel neljal aastal siiski langenud. Selle taga olid osaliselt mõne sektori raskused ning varasemate suurprojektide lõppemine.

Olulist rolli mängis aga ka pikem ajalugu – kõrge tööpuuduse aastatel said ettevõtted investeerimise asemel tootmist laiendada lisatöötajaid palgates. Kuna ekspordipartnerite olukord oli heitlik ja välisnõudlus ebakindel, oli see paljuski ka optimaalne valik.

Selle aasta alguses pöördusid investeeringud aga kergele kasvule. Eesti Panga hinnangul võib see tähendada pöördepunkti, mil töötajate juurdepalkamisel põhinev majanduskasv asendub tootlikkusel põhinevaga.

Lisaks investeeringutele võimaldab tootlikkust tõsta ka töötatud tundide keskmine arv, mis pole pärast majanduskriisi veel täies mahus taastunud. Produktiivsuse kasvu saab toetada ka efektiivselt töötamise aeg, tootmisprotsesside digitaliseerimine ja tootmisvahendite intensiivsem rakendamine.

Et Eesti on majandustsükli tõusvas faasis, näitab selgelt ka tööturg, mis on jõudnud kõrgseisu. Tööpuudus on aastaid nii madal, et on tekkinud ülemäärase palgatõusu surve, ja see ületab tootlikkuse kasvu.

Ettevõtete hinnangul piirab tööjõupuudus tootmist praegu tugevamalt kui viimase kümne aasta jooksul ning olukorra leevenemist pole lähiajal näha, märkis Eesti Pank. See aga näitabki, et tuleviku majanduskasv saab põhineda üksnes tootlikkuse kasvul: tööhõivele tuginev kasv toimib vaid siis, kui tsükkel on majandusseisus ja inimesed liiguvad töötusest hõivesse.

Tööjõud on piiratud ja ajas aeglaselt muutuv ressurss. Ehkki see kehtib majandusele tervikuna, sõltub ühe ettevõtte vaatest tööjõu tagatus tema eelisest konkurentide ees – selle eelise taga saavad aga olla vaid tootlikkuse kasvule suunatud investeeringud ja sellest tulenev palgatase, märkis keskpank.

Konkurents paneb töötajaid aktiivsemalt töökohti vahetama. Kui liigutakse väiksemat lisandväärtust loovatest firmadest ja tegevusaladelt kõrgema lisandväärtuse loojate poole, hakkab tööjõupiirang majanduskasvu stimuleerima, tõi Eesti Pank välja. Kui töökohavahetuste taga on aga firmade soov ajutise palgaralliga konkurente üle lüüa, siis ei saa välistada tööjõuturu ülekuumenemist ja tagasilööki majandusele.

Eesti Pank on valitsuse eelarvekava suhtes kriitiline sellest ajast saadik, kui valitsus teatas plaanidest lasta riigieelarve ajutisse defitsiiti ning teha selle baasil hoogsalt investeeringuid. Keskpank pole meelt muutnud ja on jätkuvalt veendunud, et lisastiimulit pole vaja.

Euroala majanduskasvu elavdab juba niikuinii Euroopa Keskpanga lõtv rahapoliitika ja madalad intressid. Seetõttu on majandus niikuinii tõusuteel ega vaja täiendavat eelarvepoliitilist tuge. Vastupidi – see tooks Eestile pigem probleeme, märkis Eesti Pank.

"Avaliku sektori mahukad investeeringud ehitistesse põhjustaksid niigi kiirelt kasvava ehitussektori ülekuumenemist ja takistaksid majanduse kohanemist, sealhulgas tööjõu ümberpaiknemist tootlikumatesse ettevõtetesse ja tegevusaladele," seisab majandusülevaates.

Praeguses majandustsükli faasis tuleks Eesti Panga hinnangul keskenduda hoopis pikaajalise kasvu soodustamisele, mitte tsükli võimendamisele. "Riiklikke ehitusprojekte on otstarbekas kavandada ajaks, kui erasektori ehitusnõudlus on madalseisus," märkis keskpank.

Veelgi enam – väike ja välismõjudele avatud majandus nagu Eesti vajabki tugevat eelarvepositsiooni ja seega reserve. Ehkki kogu Euroopas on kasv viimaste aastate kiireim, võib olukord kiiresti muutuda ning majanduskriisi puhkedes võib laenamine olla Eesti jaoks keeruline või ülikallis, ning kui langusajal reserve pole, on majanduse stabiliseerimine seega väga raske.

Praegu süvendab valitsus eelarve struktuurset puudujääki, mis Eesti Panga hinnangul võib ulatuda lähimal kahel aastal 1,1 protsendini. Defitsiiti minnakse aga siis, kui kiire palgatõus ja tarbimise kasv on tinginud maksutulu ülelaekumise.

Kui majandus aga taas jahtuma hakkab, tekib oht, et valitsus peab eelarvetasakaalu saavutamiseks kärpima kulude kasvu või tõstma tulusid mingil viisil uute lisameetmetega. "See süvendaks veelgi ettevõtjate ja kodumajapidamiste ebakindlust, mille on kaasa toonud senised sagedased seadusemuudatused ja nende kavandamine," rõhutas Eesti Pank.