Nelja Energia teeb ilma Läti energeetikaturul

Artikkel

- Uudised
- Urmo Andressoo
- 15. juuni 2017 kell 4:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nelja Energia teeb ilma Läti energeetikaturul
Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus kommenteeris suurinvesteeringut Lätti, et käed rüpes nad ei istu.Foto: Andras Kralla
Balti riikide suurim tuuleenergia tootja Nelja Energia AS rajas Lätti 30 miljoni eurose soojuselektrijaama ja pelletitehase kompleksi.
„Oleme oma põhituruna defineerinud Baltikumi, sestap läksime ka Lätti,“ sõnas Nelja Energia ASi juhatuse esimees Martin Kruus. Põhjusena, miks nii Eestis kui Leedus tuuleenergiat tootev ettevõte otsustas lõunanaabrite juures püsti panna just koostootmisjaama, mitte tuulikupargi, nimetas ta vähearenenud tuuleturgu.
„Osalesime seal ühel konkursilaadsel üritusel - pidi esitama enda ja oma projekti kohta väga palju dokumente ning iga asja eest pandi punkte. Palju bürokraatiat ning hindamismetoodika oli pehmelt öeldes arusaamatu,“ illustreeris Kruus, kelle sõnul täidavad suure osa lõunanaabrite taastuvenergiavajadusest juba ka vanad hüdroelektrijaamad.
Mullu kerkis Nelja Energia kontserni töötajate arv võrreldes tunamullusega pea kaks korda, 37-lt töötajalt 65-le. Ettevõtte käive langes 50,8 miljonilt eurolt 46,3 miljonini.
Kui 2015. aasta tõi ettevõttele 17,7 miljoni eurose kahjumi (Kruusi sõnul oli põhjuseks varade ümberhindlus – toim) siis mullu jõuti 8,8 miljoni eurose suurusesse kasumisse. Ettevõtte bilansimaht ületab 400 miljoni euro piiri.
Läti on Euroopa Liidu 2020. aasta taastuvenergiaeesmärkide täitmiseks seadnud fookuse biomassist energia tootmise arendamisele. „See annab kohalikele metsaomanikele ja -töötlejatele rohkem tööd ning on enam seotud kohaliku kogukonnaga,“ selgitas Kruus.
Perspektiivi ainult koostootes
Pelletiärisse sukeldus Nelja Energia seetõttu, et biomassist on mõtet elektrit toota vaid juhul, kui seda teha koostootmisrežiimil. „Samuti on taastuvenergiatoetuse eeltingimus, et soe, mis elektritootmisest tekib, tuleb kasulikult ära kasutada,“ põhjendas Kruus.
Viimased pehmed talved Euroopas on pelletihinda kõvasti kukutanud. Vahepealselt 150euroselt tonnihinnalt kukkus turuhind lausa 100 euro juurde. Kuna aga lähenemas on 2020. aasta ehk Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkide verstapost, peavad riigid enda taastuvenergia lubadused teoks tegema. Selle tulemil on Euroopasse Kruusi sõnutsi kerkimas hulk suuri biomassil töötavaid elektrijaamu. „Vanad söejaamad ehitatakse ümber nõnda, et need saaksid kasutada pelletite ja kivisöe segu. Biomassilt toodetud energia saavad riigid aga kanda enda taastuvenergia statistikasse," selgitas Kruus.
Omahinna ja tootmiskulude poole pealt on tuttuue tehase toodang valmis kõigi konkurentidega rinda pistma, kinnitas Kruus. "Kuna meil on tänavu tootmise optimeerimise ja võimsuse tõstmise aasta, siis praegu ta veel sellel tasemel ei ole. Kuid me näeme, et trend on väga hea," kommenteeris ta.
Euroopa pelletiturgu valitseb Eesti üks viimase aja edukamaid ettevõtteid Graanul Invest - kontserni tootmisvõimsus ulatub 2,3 miljoni tonnini aastas. "Turg on väga konsolideerunud," möönis Kruus, kuid lisas, et see on nende elu lihtsamaks teinud. "Ostja tahab alati alternatiivi saada – keegi ei taha sõltuda ühest suurest tegijast," möönis ta.
nimi:Innar Kaasik,
amet:Eesti Energia taastuvenergiaettevõtte Enefit taastuvenergia juht
tekst:Läti võimsused veel avastamata
Läti energiaturg on uute taastuvenergia võimsuste poolest veel üsna vähe arenenud ning arendusvõimalusi leidub.
Lätis on uute taastuvenergia võimsuste rajamiseks kindlasti potentsiaali ning järelikult tasus selle koostootmisjaama rajamine koos pelletitehasega ära, kui Nelja Energia otsustas selle rajada. Soovime neile edu.
Läti on pindalalt mõnevõrra suurem kui Eesti ja metsamassiivi on neil samuti piisavalt, lisaks on neil äriskeem teistsugune kui Eesti Energial.
Laienemine juba kindel
Pelletihind on tõusuteele pööranud ning Kruusi sõnul on neil juba olemas ka vastvalminud tehase laiendamisplaan. "Jämedalt võib öelda, et praktiliselt topeltvõimsusel töötav tehas," avaldas ta. Tehase tootmisvõimsuseks on hinnatud vähemalt 120 000 tonni pelleteid aastas ning enamus toodangust on plaan müüa just Euroopa turule.
Nelja Energia on Skandinaavia ja Eesti kapitalil põhinev ettevõte, millele kuulub Balti riikides kolm tuuleparki, koguvõimsusega 290 MW. Ettevõttel on Eestis ka kaks biogaasi tehast.
Lisaks avatud koostootmisjaamale on teisteks ettevõtte uusarendusteks 100 miljonit eurot maksma läinud 60MW võimsusega tuulepark Leedus Šilutės ja Tooma 7.05MW võimsusega tuulepargi laiendamine, mis läheb maksma 11,5 miljonit eurot.
„Koostöö partnerite ja kohaliku meeskonnaga laabub suurepäraselt ning oleme investeeringuga rahul,“ sõnas Kruus, lisades, et Lääne-Lätisse Brocēni rajatud koostootmisjaama testifaas kulges edukalt. Esimesed pelletid tulid liinilt aasta algul ning tänaseks on esimesed tellimised täidetud.
Ühe ajastu lõpp
Lähitulevikus on ettevõttel eesmärk arendada ka Hiiumaa rannikule planeeritud meretuulepargi projekti ning võimalusel teha pakkumine kohtuvaidluse keskmes Tootsi tuulepargi omandamiseks. „Hea meelega osaleksime Tootsi subsiidiumi vähempakkumisel. Tootsi on meile väga oluline,“ avaldas Kruus.
Tasapisi tegeleb ettevõte ka uute projektide ettevalmistamisega. „Ühtegi kuupäeva, millal kopp maasse lüüakse, veel välja käia ei ole,“ märkis ja ta lisas, et näiteks ootavad nad seda, milliseks kujuneb tänavuse aasta lõpul või järgmise aasta algul kinnituse saav Leedu energiastrateegia. „Mõnes mõttes ongi kogu taastuvenergiaturul üleminekuperiood. Fikseeritud subsiidiumi ajastu on läbi ja algamas uus, osaliselt turupõhine ajastu. Koos sellega ka aga Euroopa jaoks järgmine ehk post-2020 taastuvenergiaperiood. Käed rüpes me ei oota,“ lubas Kruus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Nelja Energia
- Energeetika
Hetkel kuum