Tuulefirma püüab päikest

Artikkel

- Uudised
- Alyona Stadnik
- 16. juuni 2017 kell 4:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tuulefirma püüab päikest
Ubik Solutionsi meeskond.Foto: Andras Kralla
Praegu Eesti suurimaks tuuleenergia tootjaks peetav ja äsja Lätti pelletitoomise ning koostootmisjaama rajanud Nelja Energiaga seotud investeerimisettevõte püüab ka päikest.
Tallinnas tegutsev ja Nelja Energia aktsionäridega seotud investeerimisettevõte Marble Invest OÜ tütarettevõte Ubik Solutions valmistas koostöös TTÜ teadlastega uudse päikeseenergia muunduri, mis on mõeldud väiksematele päikeseenergia lahendusele.
„Päike ja tuul on mõnes mõttes konkurendid, aga praktikas tegutsevad paljuski eri nišis. Kui tuuleenergia on suurenergeetika tootmisviis, siis päikeenergia on pigem väike ehk hajutav energeetika, kus tarbija ise toodab energiat,“ selgitas Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus. Tema sõnul on päikeseenergia plussiks see, et tootmisvahendit on küllaltki kerge integreerida ehitisega. „Ta sobib sinna, ei häiri naabreid jne. Teine suur pluss on, et kuna tootmine on tarbija lähedal ning toodetud energia saab otse ära tarbida, võidab võrgutasude arvelt kolmandiku arvest,“ rääkis Kruus.
TTÜ 2016. aasta teadlane ja Ubiku tehnoloogiajuht Dmitri Vinnikov selgitas, et Ubiku toode on tema pikaajalise teadustöö väikelaps. „Kolme aastaga oleme edukalt jõudnud lõpptulemuse lähedale ning tuleb tunnistada, et maailmas teist sellist lahendust ei ole, see on täiesti unikaalne,“ tõdes Vinnikov.
Ubik Solutionsi tegevjuhi Hannes Agabuse sõnul on ettevõtluse poole pealt koostöö teadlastega paras väljakutse. Tegemist oli ka ülikooli jaoks esimese õppetunniga, kuidas teadus äriks muuta. Kuidas patendi registreerimine korraldada, millal ja kelle nimele.
Ubik Solutions OÜ loodi 2011. aasta detsembris. Algul arendati kütuselementi teenindavat muundurit ning jõuti välja mitme prototüübini. Kuna selleks ajaks oli kütuseelementidel põhinevate elektrijaamade turg sisuliselt kokku kuivanud, hakati katsetama ka teiste taastuvenergia võimalustega.
Arendusse läksid 3,2 kW päikeseenergia muundur ja 5 kW väikesele tuuleturbiinile mõeldud muundur. Kuna esimese puhul oli tegemist küll väga perspektiivika, kuid samas konkurentsitiheda turuga, ja teise puhul väga väikese ehk n-ö nišituruga, siis 2014 tuli otsustada, millega edasi liikuda. Siis mõeldigi, et äkki on midagi, mida ei ole vähemalt Euroopas eriti propageeritud ning mille puhul saab ära kasutada olemasolevat topoloogiat ega peaks nullist arendama hakkama. Sealt sai Optiverteri päikeseenergia muunduri teekond alguse ning tänaseks on jõutud turuküpse tooteni. Patenti on laiendatud USAs ja lõplikku patendi kinnitust oodatakse Euroopa Liidus.
Töötab ka Eesti ilmaga
Vinnikov selgitas, et päikeseenergeetika tavapraktika on selline, et mitu päikesepaneeli on omavahel järjestikku ühendatud ning lõpus on üks suur muundur, mis muundab päikesepaneelide toodetud alalisvoolu võrgukõlbulikuks vahelduvvooluks. Päikesepaneeli tõhusus sõltubki ilmaoludest ja paneeli varjutusest ning sellest tulenevalt kõigub ka paneeli väljundvõimsus ja energia toodang.
„Meie Optiverteri innovaatiline, nn varjutusest sõltumatu maksimaalse võimsuspunkti jälgimine (ingl. shade-tolerant maximum power point tracking) võimaldab efektiivse energiatootmise isegi oluliselt varjutatud päikesepaneeliga. Sellega tagatakse maksimaalne energiatootlus isegi siis, kui näiteks paneeli kaks elemendijada kolmest on määrdunud, kaetud lume või puulehtedega ning seetõttu kas täielikult või osaliselt varjutatud,“ märkis Vinnikov.
Ubik Solutionsi juhatuse liikme ja tegevjuhi Andre Lindvesti sõnul sobib muundur kõikidele paneelidele ehk klient ei pea vaeva nägema, et aru saada, kas see sobib talle või mitte. „Meie suurim konkurentsieelis tulebki sellest, et kehvemates tingimustes, näiteks päikesepaneeli osalise varjutuse puhul, suudab meie muundur paneelist umbes 30% võrra rohkem energiat kätte saada,“ märkis Lindvest.
Agabus lisab, et nad on pannud kogu loo ühte seadmesse. „Et kui tavaliselt on vaja veel lisaseadet, mis loeb ja edastab toodangu andmeid, siis meil on kõik ühes tootes. Kogu tarkus on üheskoos,“ tõdes ta. „Oma päikesepaneelide infot saab kasutaja monitoorida veebirakendusest (FlowEM – toim), mille nimetusele on toote paremaks turunduseks ja müügiks kaubamärgi kaitse peale võetud,“ täpsustas Agabus.
Marble Invest OÜ osanikud:
Vestman Energia (Merit ja Aivar Berzin) 11,6%
Ivard OÜ (Peeter Mänd) 27,8%
Atradius OÜ (Kalle Kiigske) 11,6%
Solarcom OÜ (Martin Kruus) 11,6%
VARDAR AS (Norra) 39,9%
Marble Management OÜ (AL Investments OÜ , Nelja Energia AS, OÜ Atradius OÜ Solarcom, Vardar Eurus AS) 0,75%
HTB Investeeringute OÜ (Hannes Tamjärv) 1,64%
Nelja Energia AS (VARDAR EURUS AS) 0,19%
Suured plaanid
Toodet arendatakse veel edasi, paralleelselt toimub testimine ja alustatud on sertifitseerimisega, et jõuda sel sügisel tootmise ja müügiküpse tooteni Euroopa turu jaoks.
Vinnikov selgitas, et kõik liigub sinnapoole, et aastal 2020 hakkab Euroopa Liidus kehtima nullenergia majade energiatõhusese direktiiv. „Kõik avaliku sektori hooned, mida hakatakse aastast 2018 ehitama, ja eramajad 2020. aastast, peavad vastama liginulleenergia hoonete tingimustele,“ lausus Vinnikov. „Selle kriteeriumi saavutamine motiveerib päikesepaneelide paigaldamist. Väikeste kodumajapidamiste tasemel ei hakata massiliselt tuulikuid installeerima, see ei ole lihtsalt tiheasustuse puhul võimalik, küll aga sobib lahenduseks päikeseenergia.“
„Ambitsioon on vallutada kogu maailm, samas selleks, et seda saavutada, on vaja arendusse investeerida,“ tõstis lati kõrgele Ubik Solutionsi juhatuse liige ja tegevjuht Andre Lindvest.
„Meie eesmärk on kaasata kapitali selleks, et lahendus klientidega valideerida, alustada tootmist ja müüki, samas jätkata arendustegevusega, muuta toode funktsionaalsemaks, kompaktsemaks, targemaks ja odavamaks. Meil on hea võimalus siseneda väga populaarsesse energiasalvestuse maailma ja pakkuda innovatiivseid jõuelektroonika lahendusi. Päikeseenergia koos salvestusega on vaieldamatu tulevik. Samas on tegemist väga kapitali- ja ajamahuka arendusega, mida paljud kardavad.“
Kui energiasüsteemi ühes otsas on tarbija, siis teises otsas suured energiatootjad, s.h tuulepargid. Meie laiuskraadil paraku ei suuda päikeseenergia tuuleenergiale suurtootmises konkurentsi pakkuda ning jääb kallimaks kui tuuleenergia. Eestis on tehtud ka n.n põlluprojekte, aga kuna taastuvenergia toetused hakkavad lõppema, siis on ka need projektid pigem ajalugu.
Kindlasti liigub päikeseenergeetika suuremate tarbijate juurde: korterimajad, büroohooned. Näen Eestis päikeseenergeetikal potentsiaali kõigi selliste variantide puhul, kus on piisavalt ruumi panna päikesepaneel oma kinnisvara külge või vahetusse lähedusse.
Pane tähele
Vastavalt ELi hoonete energiatõhususe direktiivile on liikmesriigid, s.h ka Eesti, kohustatud uute ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul järgima energiatõhususe nõudeid. Ehk hooned peavad tootma sama palju energiat, kui kohapeal tarbivad.
Pärast 31. detsembrit 2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Samu nõudeid peavad juba pärast 31. detsembrit 2018 täitma uusehitised, mis on riigiasutuste kasutuses või omandis.
Euroopa Parlament defineerib nullenergiahoone kui ehitise, kus väga kõrge hoone energiatõhususe taseme tulemusena on aastane primaarenergia kasutamine võrdne või väiksem, kui on kohapealsetest taastuvenergia allikatest energia tootmine.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Nelja Energia
- Energeetika
Hetkel kuum