Päikeseenergia võidukäik võib saabuda oodatust varem

Sellise järelduseni jõudis Bloomberg New Energy Finance’i (BNEF) meeskond oma ülevaates, kus oli analüüsitud, mis suunas kütuse- ja elektriturud 2040. aastaks liiguvad. Uuringugrupi hinnangul suudab päikeseenergia juba praegu kulude poolest konkureerida Saksamaale ja USAsse rajatavate uute kivisöel põhinevate elektrijaamadega. 2021. aastaks peaks sama juhtuma Hiinas ja Indias, kus turud kasvavad eriti kiiresti.

Uuringu stsenaariumi järgi peaks roheline energia domineerima hakkama palju varem kui suurem osa eksperte usub. See tähendaks, et süsinikdioksiidi reostus (fossiilsetest kütustest) hakkaks pärast 2026. aastat hoopis langema. „Uute energiatehnoloogiate hind kukub nõnda kiiresti, et küsimus pole kas, vaid millal,“ ütles raporti üks autoritest Seb Henbest.

Uuringus leiti, et kuni 2040. aastani:

Hiina ja India saavad olema elektrienergia tootmise kasvus esirinnas. Mõlemas riigis tehakse 39 protsenti (4 triljonit dollarit) kõigist tööstuse investeeringutest.Merele ehitatud tuuleparkide hind langeb 71 protsenti, mis muudab tuuleenergia tunduvalt konkurentsivõimelisemaks.Vähemalt 239 miljardit dollarit investeeritakse liitiumioonakudesse. See muudab energiasalvestusseadmed praktilisemaks ning kodudes hakatakse neid rohkem kasutama. Samuti toetab see elektriautode levikut.Maagaasi investeeritakse 804 miljardit dollarit. Maagaas saab olema peamine kütus, mida kasutatakse katkendliku tuule- ja päikeseenergia tasakaalustamiseks.

BNEFi uuringus leiti, et taastuvenergia võidukäik mõjutab väga suuresti ka fossiilsete kütuste kasutamist. Päikesepaneelidest saadava energia hind on võrreldes 2009. aastaga odavnenud veerandi võrra, 2040. aastaks kukub selle hind veel 66 protsenti. Tuuleenergia hind on viimase kaheksa aastaga langenud 30 protsenti ning odavneb 2040. aastaks veel 47 protsenti.

See tähendab, et Indias ja Hiinas, kus ehitatakse praegu palju söeelektrijaamu, muutub päikeseenergia odavamaks juba järgmise kümnendi esimestel aastatel.

„Need tähtsad pöördepunktid tulevad varem, kui me arvasime. Me ei saa lihtsalt eitada, et need tehnoloogiad odavnevad väga kiiresti,“ ütles Henbest.

BNEFi raportis kirjutati, et kõige enam mõjutab see kivisütt – lausa 369 gigavati ulatuses projekte tühistatakse. Kivisöe kasutamine väheneb isegi USAs, vaatamata sellele, et president Donald Trump püüab selle trendi vastu võidelda. BNEFi hinnangul väheneb söeelektrijaamade tootmisvõimsus USAs 2040. aastaks poole võrra, sest vanemad jaamad suletakse ning need asendatakse maagaasil või taastuvenergial põhinevate jaamadega.

Euroopas peaks söeelektrijaamade tootmisvõimsus vähenema lausa 87 protsenti, sest keskkonnanõuded on muutunud karmimaks.

„Donald Trump ei saa üksi ja pikaajaliselt globaalse energiasektori struktuuri muuta,“ ütles Henbest.

Need trendid vähendavad ka seda, et elektrienergia tööstus hakkab saasteprobleemi lahendama oodatust varem. See peaks aeglustama ka globaalset soojenemist.

2040. aastaks peaks tuule- ja päikeseenergia moodustama juba 34 protsenti kogu maailma elektrienergia tootmisest. Praegu on see näitaja vaid 5 protsenti.