Eelarvemiinuse võimalus raiuti seadusesse
Parlament võttis vastu seaduse, mis lubab riigieelarve ajutiselt struktuursesse puudujääki lasta. Valitsus plaanib järgmisel kolmel aastal võimalust ka kasutada.
Täna vastu võetud seadus näeb ette, et tasakaalu jälgitakse edaspidi pikema perioodi keskmisena. Rahandusministeerium teatas, et nii toetab eelarve maksimaalselt majanduskasvu.
Uue reegli järgi saab eelarve soovi korral lasta puudujääki kuni 0,5% ulatuses SKPst aastast. Kui eelarve miinusesse lasta, tuleb siiski jälgida, et see toimuks varasemate ülejääkide arvel. Vastasel juhul tuleb defitsiit hiljem ülejäägiga katta.
Opositsioon on plaani teravalt kritiseerinud. Näiteks märkis reformierakondlasest kunagine rahandusminister Jürgen Ligi aprillis, et struktuurne miinus tähendab sisuliselt üle jõu kulutamist. Struktuurne positsioon erineb nominaalsest seeläbi, et võtab arvesse ka seda, missugune on parajasti majanduse tsükliline seis.
Valitsus on põhjendanud defitsiidi kehtestamist sellega, et nii saab teha investeeringuid ja majandust ergutada. "Tekkinud ülejääkide kuhjumisel viib valitsus majanduse käibest raha välja ja sellega vähendab majanduskasvu," teatas rahandusministeerium.
Opositsioonipoliitik Ligi ütles aga, et jutt liigsest jahutamisest on küüniline. Täna parlamendi ees kõneledes ütles ta, et lolli raha majandusse kallamine süvendab kõiki kuumnemise märke. "Väike riik, eriti vaesem riik peab olema keskmisest targem," ütles ta.
"Praegu me kukume kõige kehvemate Euroopa riikide hulka, kes kasutab ära maksimaalselt oma võimalused ja teeb erakordseid lolle, struktuurselt erakordselt lolle otsuseid," rääkis endine rahandusminister riigikogu ees.
Eelmisel aastal oli Eesti SKP 20,9 miljardit eurot. Pool protsenti sellest on ligikaudu 100 miljonit eurot, mis kolme aasta peale kokku annab natuke üle 300 miljoni euro. Sama suur on ka valitsuse niinimetatud strateegiliste investeeringute programm, millega investeeritakse suurtesse taristuobjektidesse.
Eksperdid: miinus on ohtlik
Juba on teada, et valitsus tahab värskelt seadusesse kirjutatud võimalust kasutada ning järgmisel kolmel aastal miinusesse minna. Seejuures tuleb 2018. ja 2019. aastal puudujääk maksimaalses määras ehk 0,5% SKPst. Võimuliit saab seda teha, kuna varasemad valitsused on plussi jäänud.
Majanduseksperte koondav sõltumatu eelarvenõukogu hoiatas, et majanduse stimuleerimiseks kavandatavate meetmete mõju ei avaldu selleks kõige sobivamas majandustsükli etapis ning võib sisenõudluse pakkumisega võrreldes liiga suureks ajaga.
Vahepeal selguski, et esimeses kvartalis kasvas majandus 4,4% ning tööturg ja kindlustunde näitajad viitavad samuti, et majanduse olukord on hea. Eesti Pank tõstis enda värskes prognoosis järsult tänavust majanduskasvu ootust – detsembris prognoositud 2,6 protsendi pealt 3,5 protsendini – ja hoiatas samuti rahakülvi eest.
Euroala majanduskasvu elavdab juba niikuinii Euroopa Keskpanga lõtv rahapoliitika ja madalad intressid. Seetõttu on majandus niikuinii tõusuteel ega vaja täiendavat eelarvepoliitilist tuge. Vastupidi – see tooks Eestile pigem probleeme, märkis Eesti Pank.
"Avaliku sektori mahukad investeeringud ehitistesse põhjustaksid niigi kiirelt kasvava ehitussektori ülekuumenemist ja takistaksid majanduse kohanemist, sealhulgas tööjõu ümberpaiknemist tootlikumatesse ettevõtetesse ja tegevusaladele," seisab majandusülevaates.
Praeguses majandustsükli faasis tuleks Eesti Panga hinnangul keskenduda hoopis pikaajalise kasvu soodustamisele, mitte tsükli võimendamisele. "Riiklikke ehitusprojekte on otstarbekas kavandada ajaks, kui erasektori ehitusnõudlus on madalseisus," märkis keskpank.
