Palgaootus vallutab tippe

19. juuni 2017, 19:00
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul jätkub madalapalgalistel ametikohtade tugev palgasurve ilmselt ka järgneval aastal.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170619/NEWS/170619738/AR/0/AR-170619738.jpg

Kui varasematel aastatel soovis keskmine töötaja pärast maksude tasumist kätte saada 1200 eurot, siis tänavu aprillis küündis netopalga soov 1300 euroni, selgub värskest Palgainfo Agentuuri uuringust.

Aasta lõikes tähendab see 8% suurust kasvu. Sama palju kasvas aastaga ka uuringus osalenud 12 790 inimese töötasu, kellest küll 1825 inimest aprillis ei töötanud. Aasta tagasi oli töötajate mediaantöötasu 800 eurot, sel kevadel 867 eurot.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõdes, et palgaootuse kasv käib palgatõusuga käsikäes. Madalama palgaga töötajate kasvanud palgaootust on tema sõnutsi oluliselt mõjutanud alampalga tõus. „Kui alampalka tõstetakse ka järgmisel aastal, mõjutab see paljusid madalama palgaga töötajaid,“ viitas Seeder, et  järgmisel aastal võib madalamat palka teenivate inimeste palgaootus samuti kerkida – teadaolevalt tõstab valitsus tuleval aastal tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni.

Lühiajaliselt võib aga madalapalgaliste maksulangetus hoopistükkis kaasa tuua mõningase leevenduse tööandja rahakotile, möönis Seeder, viidates, et plaanitud muudatused jätavad sama töö eest inimesele rohkem raha kätte. Tööandja võib selles näha võimalust palgatõusu pisut edasi lükata. „Samas kallinevad uute maksude ja maksumääradega paljud kaubad, mis pidurdab palga ostujõu kasvu,“ heitis Seeder valgust mündi teisele poolele.

Suurim on uuringu järgi palgasurve turvatöötajate, sotsiaaltöö tippspetsialistide ning kaubanduse müügi- ja teenindustöötajate ametitel. Gruppides, kus ka palgatase jääb keskmisele alla. Kõige kõrgem oli palgasurve just korrakaitse ja päästeteenistuse valdkonnas teenindustöö ametikohal, kus reaalse ja oodatava netopalga vahel olid 44%-lised käärid – kätte said töötajad 601 eurot, keskmine palgasoov ulatus aga 1157 euroni. Sotsiaaltöö tippspetsialisti ametikohal oli netopalk 590 eurot ja oodatu 1061 eurot.

Tööjõupuudus aitab palka kergitada

„Tööd on palju aga inimesi leida väga raske,“ möönis G4S Eesti personalidirektor Irene Metsis, kelle sõnul on palgasurve paratamatult suurem nendes madalamapalgalistes tööperedes. Kuna töötajate leidmine on raske, on ettevõtted valmis ka palganumbreid kergitama, lisas Metsis. „See toob kaasa korraliku palgaralli, mida oleme kõik juba 2006-2007 näinud,“ võrdles ta. G4Sis on keskmine turvatöötaja palk aastaga tõusnud 10-12% ning ettevõtte töötasud on Metsise kinnitusel ühed sektori kõrgemad.

Olemasolevate töötajate hoidmiseks ja uute leidmiseks on vaja aga personalijuhi sõnul tulevikus palku veelgi tõsta. „Seetõttu peavad ka turvateenuste kasutajad leppima regulaarse hinnatõusuga,“ avaldas ta. Tööjõumahukast valdkonnast näpistab inimesi ära ka nii teenindus- kui ka tootmissektor, märkis Metsis.

G4Si personalidirektori sõnul avaldab alampalga muutus turvasektorile ka mõju, kuid suuresti on turvatöötajate palga kõikumine iseseisev nähtus. "Seda veavad eelkõige tööjõupuudus ja töötajate oluliselt suuremad valikuvõimalused tööturul," tõdes Metsis.

Väga oluline on sektoris ka viis, kuidas tööandja töötajat kohtleb. „Koolitusvõimalused, korralikud tööriided, kolleegid, juhtimiskvaliteet, töötaja tunnustamine ja märkamine, töökorraldus,“ loetles Metsis, viidates, et loeb tervikpilt. „Isegi kui palk on kõrgem, aga kui muu on halb, siis ega see inimest ettevõttes tööl hoia,“ kinnitas ta.

Just nii-öelda motivatsioonipaketi osatähtsus on turvavaldkonnas töökoha vahetamisel kasvanud. Aastaid tagasi piisas Metsise sõnul tööandja vahetamiseks ka väiksest palgavahest. „G4S on keskendunud töötajate hoidmisele ja saavutanud turvaturu madalaima voolavuse,“ sõnas Metsis. Turvafirma viimase viie kuu töötajate voolavus on 21%.

Reeglid võiksid olla leebemad

Tööjõupuudust sektoris aitaks Metsise sõnul leevendada regulatsiooni pehmendamine. „Turvatöötaja peab olema seaduse järgi vähemalt 19 aastat vana, aga võiks olla 18. Samuti annaks leevendada keelenõudeid nii, et turvatöötaja suudaks siiski kliendi ootused täita ja tööülesanded täita,“ tõi Metsis esile.

Kõrgemapalgaliste palgaootus on Seederi sõnutsi pisut pidurdunud. „Ootused mitmekesistuvad ja kasvavad muude töötingimuste, näiteks tööalaste väljakutsete, tööandja maine, vaba aja ja töökorralduse paindlikkuse vallas,“ selgitas ta. Suurim kooskõla oodatu ja reaalse vahel on uuringu järgi info- ja telekommunikatsiooni tippspetsialistide, ehituse oskustööliste ning ostu-, müügi ja turundusvaldkonna juhtide ametirühmades. Esimeste mediaannetopalk küündib näiteks 1499 euroni, puhtalt kätte tahetakse saada keskmiselt 2000 eurot.

Kuna praegu on palgakasvu taga tööandjate sõnul eelkõige vajalike töökäte puudus, siis võiksid leevendused välismaalaste palkamistingimustes tuua Seederi hinnangul turule vajalikku tööjõudu juurde. „Aidates seeläbi vähendada (konkurendilt töötaja – toim) üle ostmisest tulenevat palkade kasvu,“ lisas Seeder. Keskmist palka ja palgaootust hakkab agentuuri juhi meelest lähiajal mõjutama noorte töötamise pehmenenud tingimused, mille tõttu lisandub just koolivaheaegadel tööturule abikäsi juurde.

Kaubanduses asjad vanamoodi

Selveri juhataja Kristi Lombi sõnul palgasuve kaubandussektoris viimasel ajal oluliselt muutunud ei ole. Samuti ei osteta tema sõnutsi kaubanduses inimesi teistel kettidelt üle. „Kui inimene soovib, siis ta loomulikult liigub, kuid sihilist üleostmist küll ei ole märgata,“ tõdes ta.

Palgatasemed eri toidupoodide vahel suurt Lombi kinnitusel ei erine, kuna ettevõtetel on üsnagi sarnased ärimudelid. Selveris on tema sõnul konkurentsivõimeline palk ja paindlik süsteem, mis annab töötajale suurema panuse ja vastutuse eest võimaluse rohkem teenida.

Samuti jätkub Selveris iseteeninduskassade kasutuselevõtt. „Kõik uued kauplused avatakse koos iseteeninduskassadega ning olemasolevatesse paigutame järjest uusi SelveEkspressi kassasid,“ selgitas Lomp, lisades, et hetkel on iseteeninduskassad kolmekümnes Selveri kaupluses.

Saadakse paremini läbi

Palgainfo Agentuuri uuringust selgub, et töötajate toimetulek oma töötasuga on aasta-aastalt paranenud. Kui 2015. a sügisel tuli oma palgaga hästi või väga hästi toime 15% uuringus osalenud töötajatest, siis sel kevadel oli neid 23%. Kehvasti või väga kehvasti tuli oma palgaga toime kolmandik 2015. a sügisel küsitlusele vastanutest, sel kevadel aga 27%. Ülejäänud töötajad tulevad enda arvates töötasuga keskmiselt toime.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. June 2017, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing