Palgaootus vallutab tippe

Aasta lõikes tähendab see 8% suurust kasvu. Sama palju kasvas aastaga ka uuringus osalenud 12 790 inimese töötasu, kellest küll 1825 inimest aprillis ei töötanud. Aasta tagasi oli töötajate mediaantöötasu 800 eurot, sel kevadel 867 eurot.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõdes, et palgaootuse kasv käib palgatõusuga käsikäes. Madalama palgaga töötajate kasvanud palgaootust on tema sõnutsi oluliselt mõjutanud alampalga tõus. „Kui alampalka tõstetakse ka järgmisel aastal, mõjutab see paljusid madalama palgaga töötajaid,“ viitas Seeder, et  järgmisel aastal võib madalamat palka teenivate inimeste palgaootus samuti kerkida – teadaolevalt tõstab valitsus tuleval aastal tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni.

Lühiajaliselt võib aga madalapalgaliste maksulangetus hoopistükkis kaasa tuua mõningase leevenduse tööandja rahakotile, möönis Seeder, viidates, et plaanitud muudatused jätavad sama töö eest inimesele rohkem raha kätte. Tööandja võib selles näha võimalust palgatõusu pisut edasi lükata. „Samas kallinevad uute maksude ja maksumääradega paljud kaubad, mis pidurdab palga ostujõu kasvu,“ heitis Seeder valgust mündi teisele poolele.

Tööjõupuudust sektoris aitaks Metsise sõnul leevendada regulatsiooni pehmendamine. „Turvatöötaja peab olema seaduse järgi vähemalt 19 aastat vana, aga võiks olla 18. Samuti annaks leevendada keelenõudeid nii, et turvatöötaja suudaks siiski kliendi ootused täita ja tööülesanded täita,“ tõi Metsis esile.

Kõrgemapalgaliste palgaootus on Seederi sõnutsi pisut pidurdunud. „Ootused mitmekesistuvad ja kasvavad muude töötingimuste, näiteks tööalaste väljakutsete, tööandja maine, vaba aja ja töökorralduse paindlikkuse vallas,“ selgitas ta. Suurim kooskõla oodatu ja reaalse vahel on uuringu järgi info- ja telekommunikatsiooni tippspetsialistide, ehituse oskustööliste ning ostu-, müügi ja turundusvaldkonna juhtide ametirühmades. Esimeste mediaannetopalk küündib näiteks 1499 euroni, puhtalt kätte tahetakse saada keskmiselt 2000 eurot.

Kuna praegu on palgakasvu taga tööandjate sõnul eelkõige vajalike töökäte puudus, siis võiksid leevendused välismaalaste palkamistingimustes tuua Seederi hinnangul turule vajalikku tööjõudu juurde. „Aidates seeläbi vähendada (konkurendilt töötaja – toim) üle ostmisest tulenevat palkade kasvu,“ lisas Seeder. Keskmist palka ja palgaootust hakkab agentuuri juhi meelest lähiajal mõjutama noorte töötamise pehmenenud tingimused, mille tõttu lisandub just koolivaheaegadel tööturule abikäsi juurde.

Kaubanduses asjad vanamoodi

Selveri juhataja Kristi Lombi sõnul palgasuve kaubandussektoris viimasel ajal oluliselt muutunud ei ole. Samuti ei osteta tema sõnutsi kaubanduses inimesi teistel kettidelt üle. „Kui inimene soovib, siis ta loomulikult liigub, kuid sihilist üleostmist küll ei ole märgata,“ tõdes ta.

Palgatasemed eri toidupoodide vahel suurt Lombi kinnitusel ei erine, kuna ettevõtetel on üsnagi sarnased ärimudelid. Selveris on tema sõnul konkurentsivõimeline palk ja paindlik süsteem, mis annab töötajale suurema panuse ja vastutuse eest võimaluse rohkem teenida.

Samuti jätkub Selveris iseteeninduskassade kasutuselevõtt. „Kõik uued kauplused avatakse koos iseteeninduskassadega ning olemasolevatesse paigutame järjest uusi SelveEkspressi kassasid,“ selgitas Lomp, lisades, et hetkel on iseteeninduskassad kolmekümnes Selveri kaupluses.

Saadakse paremini läbi

Palgainfo Agentuuri uuringust selgub, et töötajate toimetulek oma töötasuga on aasta-aastalt paranenud. Kui 2015. a sügisel tuli oma palgaga hästi või väga hästi toime 15% uuringus osalenud töötajatest, siis sel kevadel oli neid 23%. Kehvasti või väga kehvasti tuli oma palgaga toime kolmandik 2015. a sügisel küsitlusele vastanutest, sel kevadel aga 27%. Ülejäänud töötajad tulevad enda arvates töötasuga keskmiselt toime.