Rail Balticu lepe võeti vastu

19. juuni 2017, 17:45
Raudteeprojekti haldava Kolme Balti riigi ühisfirma RB Rail juht Baiba Rubesa ja tasuvusanalüüsi teinud EY Läti partner Nauris Kļava.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170619/NEWS/170619741/AR/0/AR-170619741.jpg

Viimase asjana enne suvepuhkust ratifitseeris riigikogu Rail Balticu arendamise rahvusvahelise kokkuleppe.

Raudteeprojekti hääletamine oli tänasel sprintistungil viimane punkt. Kui maksupakett ja eelarvereegli muutmine hääletati läbi suurema kärata, siis Rail Balticu lepe tõi kaasa suurema arutelu.

Kokku 63 poolt- ja 20 vastuhäälega lepe määrab kindlaks Rail Balticu üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja tähtajad. Samuti selgitab see taristu ja sellealuse maa omandiküsimusi ning projekti rahastamist puudutavat.

Algsele eelnõule lisas riigikogu veel ühe muudatuse – valitsus peab hakkama riigieelarve plaaniga koos esitama igal aastal ka Rail Balticu tegevuskava, näidates samuti hinda. Veel peab valitsus jooksvalt parlamenti teavitama raudteeprojekti arengutest ning esitama majanduskomisjonile vahearuandeid.

Parlamendi vähene kontroll projekti kulgemise üle oli üks peamisi aspekte, mis projekti juures riigikontrollile muret tegi. Ikka veel pole päris selge, kui suure rahalise kohustuse riik endale Rail Balticuga võtab, ent iga-aastased ülevaated peaksid olukorda veidi leevendama.

Kiirelt Euroopasse ja kõigile midagi

Hiljutine Ernst&Youngi tasuvusanalüüs näitas, et Rail Balticu peamine mõju on sotsiaal-majanduslik. Rahanduslikus mõttes hakkab projekt ennast mõne aja pärast napilt ära tasuma, nii et jooksvad tulud katavad jooksvaid kulusid. Klassikalises mõttes kasum polegi projekti juures eesmärk.

Positiivne on projekti juures kindlasti see, et Eesti saab raudtee, millega on võimalik liikuda kiiresti nii Euroopasse kui ka lõunanaabrite poole. Kiirus on atraktiivne ka kaubandus- ja logistikasektorile, nii et läbi Eesti saab hakata liikuma palju rohkem transiitkaupa, ütles keskerakondlane Erki Savisaar, kes oli eelnõu ettekandja majanduskomisjoni poolt.

"Loomulikult on siin riske, millele on viidanud ka need uuringud ja on viidanud ka riigikontroll. Aga kui me ühiselt seda projekti edasi ajame ja teemad läbi arutame, ma arvan, et me suudame kõik need riskid mõistlikult maandada," rääkis Savisaar.

Ta märkis ka, et Eesti riik investeerib aastas suurusjärgus 2,4 miljardit eurot, Rail Balticu maht on samas suurusjärgus 240 miljonit eurot üheksa aasta või kümne aasta peale. Rail Baltic on seega 1% riigi investeeringutest. "See ei ole midagi niivõrd kriitilist, mille rahastamise pärast peaks muretsema. Ma arvan, et see raha leitakse igal juhul," ütles Savisaar.

Reformierakondlane Igor Gräzin märkis arutelul, et Rail Balticuga tulevad kaasa näiteks trammitee Tallinnas ning Pärnu turismikeskuse arendamise. Saadik küsis, mida on projektist võita väikestel kohtadel nagu Kasepää või Tsooru, kes projekti Gräzini sõnul kinni maksavad.

"Ütleme niimoodi, et kõik, kes seisavad pumba juures, neile pritsib natukene peale ehk nad kindlasti midagi saavad – ja kui muud ei saa, siis nad saavad Rail Balticuga sõita Euroopasse," vastas Savisaar.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. June 2017, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing