Rahvusvahelised kelmid kimbutavad kaubamärgitaotlejaid

Järjekordne juhtum toimus esmaspäeval, kui ettevõtetele sportimisteenuseid korraldava SportID kontorisse jõudis ümbrikusse pandud arve, mis palus 14 päeva jooksul tasuda Tšehhisse registreeritud ettevõtte IP Direct s.r.o. pangakontole kaubamärgi registreerimise eest 1954 eurot.

"Olime eelmisel aastal maksnud 6500 eurot kaubamärkide kinnitamise eest. Sestap ma ei teadnud, et peaks üldse veelgi mingisugune arve tulema," ütles SportID tegevjuht Marti Soosaar, kes saatis arve kohta küsimuse ettevõtet kaubamärgi registreerimises esindanud patendibüroole Lasvet. Järgmisel hommikul sai ta Lasveti partnerilt Villu Paveltsilt kirja, et tegu on võltsarvega.

"See on isegi suhteliselt kahvatu lugu," tõdes Pavelts, kelle sõnul on ta kokku puutunud ka hulga rohkem läbimõeldud petuskeemidega. Näiteks on kasutatud Euroopa Liidu sümboleid, jättes endast mulje kui mõnest liidu allorganisatsioonist, kes summa tasumisel ettevõtte enda andmebaasi registreerivad. Ka SportID-le registreerimisteenust pakkunud IP Directil on veebis kaubamärkide andmebaas üleval. "Nagu kunagi telefoniraamatutega – kui sind ei ole Telia andmebaasis, ei ole sind olemas," illustreeris Pavelts mõttemalli, mille abil end firmadele "müüa" proovitakse.

Kuna kaubamärgi registreerimise taotluse esitanud ettevõtete nimed on pärast taotluslõivu maksmist nii-öelda õiges, WIPO või Euroopa Kaubamärgiregistris avalikult leitavad, otsivad osavamad petturid arvete usutavamaks tegemiseks kõik andmed ettevõtte kohta äriregistritest üles. Seejärel panevad ümbrikud kokku ja läkitavad need posti teel ettevõtete kontoritesse. "Meie kliendid saavad neid kogu aeg. See on üleeuroopaline probleem," möönis ka Eesti ja Euroopa patendivolinikuna tegutsev Pavelts. Müügiargumendiks olevatest andmebaasidest Paveltsi sõnutsi mingisugust õiguskaitset ettevõtjal enda kaubamärgile loota ei tasu.

"See on puhtalt ebaaus äri. Need, kes maksvad, arvavad, et siis ongi neil märk registreeritud ja Euroopa Liidu õiguskaitse olemas," möönis ta. Skeemitajaid on Paveltsi sõnutsi paljud ning olukordi, kus kliendid neilt postkasti tulnud arvete kohta pärivad, esineb tihti. "Kui aga sajast ettevõttest üks ära maksab, siis tasub see end ilmselt juba ära," arvas ta. Samuti on petturite silmad pidevalt uute ohvrite leidmiseks nii-öelda audentsetes andmebaasides ringi vaatamas, märkis Pavelts. "Nii, kui uued ettevõtted andmebaasi ilmuvad, läheb kiri kohe teele," ütles ta.

Pettuste vältimiseks soovitab Pavelts kasutada kaubamärgi registreerimisel professionaalset abi. Rahaline võit, mida ise asju ajades saavutatakse, on võimaliku ajakaotuse ja takistuste kõrval tema sõnutsi marginaalne. "Teiseks, kui sa saad mingi arve või kirja, tuleb see läbi lugeda!" toonitas ta.

"Eks see on ikka nii, et ühed ajavad ausat äri ja teised piiri peal. Ma ei oska öelda, kuidas viimased magavad, kuid närvisüsteem peab hea olema," võttis ta teema kokku.

Ka Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon WIPO on võltsarvete probleemi teadvustanud ning on enda veebiküljel toonud kümneid näiteid arvetest, millega on püütud ettevõtjatel nahka üle kõrvade tõmmata. Näidete hulgast leiab ka arve, mis on vormilt ja hinnalt identne SportID-le läkitatud ümbriku sisuga.

Uurimise alustamiseks ja asjale juriidilise käigu andmiseks palub WIPO kõigil, kes on võltsarve saanud, esitada nende kodulehel vastav kaebus. Juhised, kuidas võltsarveid ära tunda ning kaebust koostada, leiab siit.