Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA on koos Eestiga "teisejärguline riik"
USA lippFoto: Scanpix/Reuters
Uuest sotsiaaluuringust selgub, et USA on muutunud "teisejärguliseks riigiks". Kusjuures Eesti jääb Ühendriikidest vaid napilt maha.
Hariduse kättesaadavuse poolest on USA jätkuvalt maailmas esirinnas. Kui teemaks tuleb aga tervis, keskkonnakaitse ning diskrimineerimisega võitlemine, on USA paljudest arenenud riikidest tagapool, selgub mittetulundusorganisatsiooni Social Progress Imperative’i uuringust.
Organisatsioon viib iga-aastaselt läbi uuringu, mille põhjal pannakse riigid pingeritta 50 erineva mõõdupuu järgi. Selle tulemused on sarnased teiste uuringutega, näiteks World Happiness Reportiga, mis avalikustati selle aasta märtsis. Eesotsas on samad riigid – Norra, Taani, Island. Eelmise aasta septembris ilmus Lanceti uuring, kus seati riigid pingeritta jätkusuutlikut arengut silmas pidades. Esimesed kolm kohta hõivasid Island, Singapur ja Rootsi, USA oli alles 28. kohal.
"Väga kõrge sotsiaalse arenguga" riigidFoto: SPI raport
Kogunenud tõendid
Sellel nädalal avaldatud Social Progress (sotsiaalse progressi) indeks võtab arvesse sotsiaalsied ja keskkondlike teemasid, mis mõjutavad seda, kuidas inimesed elavad. „Me tahame mõõta riigi tervist ja heaolu, samas ei mõõda me seda, kui palju on millegagi vaeva nähtud või raha kulutatud,“ kirjutatakse raportis. Skandinaavia riigid võtsid neli esikohta, Taani võitis ja USA oli alles 18. kohal. Eesti jõudis edetabelis 23. kohale, Läti ja Leedu olid vastavalt 33. ja 34. kohal.
Muidugi on lihtne öelda, et need uuringud ei anna meile midagi, kõigil on erinevad metoodikad ja jõutakse ikka samade järeldusteni. Samas võime ka neid uuringuid vaadata ning tõdeda, et tegemist on „kogunenud tõenditega“. Sellisel juhul on Ühendriikidel tervikuna küll probleem.
SPI indeksi üks eesmärkidest on anda linna või riigi poliitikutele hea ülevaade, mis seisus nende piirkond või riik praegu on. Samuti saavad nad teada, millised on kitsaskohad. Grupi tegevjuht Michael Green ütles, et USA „ei suuda ära katta inimeste põhivajadusi, pakkuda kodanikele tööriistu oma elu parandamiseks ning keskkonda kaitsta. Samuti ei suudeta pakkuda kõigile võimalust jõuda oma kõrgeima potentsiaalini.“
"Kõrge sotsiaalse arenguga" riigid.Foto: SPI raport
Eestiga samas pajas
Selle tõttu on USAd nimetatud Social Progress Indexis „teisejärguliseks riigiks“. Teisejärgulistes riikides on „sotsiaalne areng kõrge“ põhiliste küsimuste puhul, näiteks on inimestele tagatud vee, toidu ja hügieeni kättesaadavus. Ka Eesti on asetatud just sellesse gruppi.
Nad jäävad maha aga esimesejärgulistest riikidest, kus „sotsiaalne areng on väga kõrge“ – vahe tuleb sisse eelkõige sotsiaalse sidususe ja kodanikuühiskonna koha pealt.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.