Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis saab homme?

    Haridus- ja teadusminister mailis Reps.Foto: Andres Haabu

    Innovatsiooni toel tõusvas majanduses on doktorikraadil tähtsus ka erasektoris, mitte vaid akadeemias, kirjutab haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

    Kiirete muutuste ajastul puutume kokku järjest teravamate väljakutsetega, alustades tehnika arengust lõpetades kultuuride segunemisega. Nii mõnigi Eesti majanduse ees seisvatest väljakutsetest on tihedalt seatud haridusvaldkonnaga.
    Valitsuskoalitsioon on seadnud üheks eesmärgiks suurendada erasektori ning teadus- ja arendustegevuse koostööd ning stimuleerida ettevõtete enda teadus- ja arendustegevust. Põhjused on üsna selged – tõsiseltvõetav majanduskasv sõltub lisaks maksupoliitikale üha enam innovatsioonist ning võimekusest luua suuremat lisandväärtust. 
    Riik saab aidata kaasa erasektori investeeringutele, suurendades panust teadus- ja arendustegevusse. Siinkohal tuleb ka tunnustada – ettevõtjate tellitud teadus- ja arendustegevuse maht on viimastel aastatel kasvanud, ent võiks tulevikus hõlmata rohkemaid majandussektoreid.
    Doktorikraad pole väärtustatud
    Omaette küsimus on see, kui palju oskavad ettevõtjad väärtustada doktorikraadiga potentsiaalset töötajat, kes võiks innovatsiooni koju kätte tuua. Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi raames tehtud doktoriõppe tulemuslikkuse analüüsis toodi välja, et doktorikraad ei ole erasektori poolt kuigi palju väärtustatud. Innovatsiooni hindavas maailmas ning selle toel tõusvas majanduses on aga doktorikraadil tähtsus ka erasektoris, mitte vaid akadeemias.
    Teine mõttekoht, millest mööda ei saa vaadata, on muutuv tööturg. Valitsus on võtnud eesmärgiks viia kutsehariduse lõpetajate oskused kooskõlla tööturu vajadustega. Tehnoloogia areng, innovatsioon, aga ka muutuvad tarbimis- ja käitumisharjumused raputavad tööturu struktuure juba praegu. Näiteks on OSKA programmi raames tehtud Eesti tööturu uuringus välja toodud, et töötajate arv jätkab vähenemist põllumajanduses, rõivatootmises, jaekaubanduses ning avalikus sektoris, samas kasvab IT alal ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Seega on vajadus suunata kutseharidust koostöös tööandjatega nii, et kutsehariduse omandanu oskused vastaksid tööturu vajadustele.
    Lisaks uuendame ka kutsehariduse rahastamismudelit, et võimaldada kutseharidusasutustele suuremat vabadust ja paindlikkust muutuva olukorraga toime tulekuks. OSKA raames tehtavad rakendusuuringud aitavad kujundada poliitikaotsuseid. Selge on see, et maailmas on konkurentsivõimelised need, kes suudavad muutustes sammu eespool olla ja seda nii poliitikas kui ka ettevõtluses.
    Mais riigikogus kutsehariduse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelul jäi ühelt poolt kõlama, et koostöö ettevõtjate, kutsekoolide ja riigi vahel on hea. Teiselt püstitus aga küsimus, kuidas jätkata tehnika ja vahendite uuendamist. Euroopa Liidu investeeringute toel on kutsehariduse jaoks soetatud rohkelt vahendeid. Paratamatult aga tehnika vananeb ning osapoolte ette on kerkinud küsimus, kuidas tagada tehnika ja õppevahendite uuendamine nüüd, mil Euroopa Liidust sääraseid investeeringuid oodata ei ole. See arutelu seisab riigil ja ettevõtjatel ees juba lähiajal.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.