Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naftakriis maksis igale venemaalasele ligi 1000 dollarit
Naftakriisi aastail maandas Venemaa Keskpank rubla devalveerimisriski, kulutades kullavarusid, mis kokkuvõttes läks maksma 956 dollarit elaniku kohta.Foto: PantherMedia/ScanpixVenemaa kulutas aastatel 2014-2016 oma kulla- ja valuutareservidest 965 dollarit elaniku kohta, et maandada rubla devalveerimisriski, kirjutas ajaleht Izvestija. Väljaandega rääkinud analüütikute sõnul on see sarnaste probleemidega põrkunud naftat tootvate riikide seas väga hea tulemus.
Näiteks Saudi Araabia kulutas 3600 dollarit inimese kohta, Katar 2800, Norra 1400 dollarit elaniku kohta, selgub kokkuvõttest. Nafta hinna languse ajal vähenesid Venemaa Keskpanga kullavarud 142 miljardi dollari võrra (tänavu märtsis oli Venemaal kullavarusid 400 miljardi dollari väärtuses).Samas lasi näiteks Kasahstan neil aastail oma valuuta kursi järsku langusse ning just seetõttu osutus ka kõige kokkuhoidlikumaks reservide kulutajaks, nende kriisiplaan läks maksma 75 dollarit inimese kohta. Samas pole Kasahstani kullavarud ka märkimisväärsed (umbes 30 miljardit dollarit). Naftatootjatest olid väiksed kulutajad veel Nigeeria (80 dollarit inimese kohta) ja Venezuela (187 dollarit). Seejuures viimati nimetatu kulutas ära kõik oma reservid.Peaaegu kõigi naftat tootvate riikide valuuta on viimase kolme aastaga kõvasti devalveerunud. Erandiks olid vaid Katar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid, kes kõik suunasid oma reservid kursi toetamisse. Samuti käitus ka Kanada, kes teatas eelmise aasta märtsis, et müüs kogu oma kullavaru.Izvestija vahendab ALOR Brokeri analüütiku Jevgeni Korjuhhini seisukohta, et Venemaa rahvusvaluuta devalveerimine on riikliku tootja jaoks pigem tervendava efektiga – nõrgem rubla lõi rohkem võimalusi kodumaisele toodangule, eriti põllumajanduses.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Raadiohitid: kinnisvara- ja ehitusturu elavnemiseks kulub aastaid
Turu elavnemine on ilmselt aastatepikkune lugu, rääkis Merko eksjuht Andres Trink nädala kuulatuimas saates “Kuum tool”. Huviga kuulati ka podcaste, mis keskendusid eri nurkade alt investeerimisele.
Turu elavnemine on ilmselt aastatepikkune lugu, rääkis Merko eksjuht Andres Trink nädala kuulatuimas saates “Kuum tool”. Huviga kuulati ka podcaste, mis keskendusid eri nurkade alt investeerimisele.
Balticconnector läheb uuel nädalal taas tööle
Tegevused Balticconnectori kasutuselevõtuks on edenenud plaanipäraselt ning mere- ja maismaaosa taasühendamise tööd Eestis ja Soomes viidi lõpule edukalt, selgub pressiteatest.
Tegevused Balticconnectori kasutuselevõtuks on edenenud plaanipäraselt ning mere- ja maismaaosa taasühendamise tööd Eestis ja Soomes viidi lõpule edukalt, selgub pressiteatest.