Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Surnud eestlastest 40% peaks veel elus olema
Operatsioon.Foto: Jassu Hertsmann
Üks igast kolmest surmast Euroopa Liidus aastal 2014 oleks pidanud olemata olema, arvestades teadmisi ja oskusi meditsiinis.
Euroopa Liidus suri 2014. aastal 1,7 miljonit inimest, kes olid nooremad kui 75aastased. Nendest surmadest loetakse enneaegseks 560 000 ehk üle 33%, teatas
Eurostat.
Kõige rohkem oli liiga varaseid surmasid Rumeenias (47,6%), Lätis (47%) ja Leedus (45,3). Eesti jääb riikide võrdlustabelis kahjuks nukramasse poolde, pärast Leedut on Bulgaaria, Slovakkia, Horvaatia ja siis ongi käes Eesti koht umbes 42%ga.
Rahul võib olla Eurostati teatel olla skaala teise poole tulemustega: Prantsusmaa (24%), Taani (26,5%), Belgia (26,6%).
Eurostati järgi oleks need surmad olnud välditavad, see tähendab, et neid ei oleks juhtunud, kui inimene oleks saanud õigel ajal õiget arstiabi, sh oleks tehtud paremat ennetavat tööd. Kirjeldatud indikaator on üks, mille järgi hinnata, kuidas tervishoiusüsteem riigis toimib.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.