Tulekul FIEnduse reform

FIE on ühest küljest füüsiline isik, aga teisest küljest on tegu ettevõtlusvormiga, märkis rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Nii tulebki FIEde maksustamisel otsida kuldset keskteed.

Äsja teistele ministeeriumitele ja huvigruppidele kooskõlastuseks läinud eelnõu võtab sihiks muuta FIEde maksukeskkond sarnasemaks äriühingutega. Samas saavad füüsilisest isikust ettevõtjad mitmeid töötajatele kehtestatud maksusoodustusi ja sotsiaaltagatisi. See on hea uudis Avo Kruuslale, kellest Äripäev kirjutas eelmisel aastal portreeloo "FIE, kes maksudega ei nihverda". Kruusla oli 2015. aastal enim tööjõumakse maksnud füüsilisest isikust ettevõtja. 

Kui valitsus ja riigikogu plaane toetavad, tahaks rahandusministeerium eelnõu maksma panna juba 2018. aasta algusest. Kuna kava on riigile vaid kulu ja ühelgi FIE-l rohkem maksta ei tule, pole tarvis järgida ka tavareeglit, et maksumuudatused peab vastu võtma vähemalt pool aastat enne jõustumist.

"Muudatustega langetame füüsiliste isikute maksukoormust ja muudame füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise soodsamaks," ütles rahandusminister Toomas Tõniste.

Ta tõi välja, et ettevõtlusega tegelevad ja makse maksvad inimesed kasvatavad kõigi jõukust ning riik peab neid selles takistama nii vähe kui võimalik. "Loodan, et need muudatused kasvatavad inimeste huvi ettevõtlusega tegeleda," rääkis Tõniste.

FIE teeb ühest küljest justkui palgatööd, olles iseendale tööandja. Teisest küljest on ta aga pannud enda ärisse raha ning peaks saama selle pealt teenida kapitalitulu – just nagu firma omanik teenib dividende. Et need kaks tululiiki eristada, on riik kehtestanud FIEdele sotsiaalmaksu lae. Praegu on see piir aga ebamõistlikult kõrge.

Nimelt tuleb sotsiaalmaksu maksta summalt, mis ulatub praegu 15kordse miinimumpalgani. Et piir ületada, tuleb kuus teenida rohkem kui 7050 eurot – 6 korda enam keskmisest palgast. Nimelt on süsteem püsinud muutumatuna 1994. aastast, mil alampalk oli keskmisest vaid 17%. Praegu on see aga juba 38%.

Nüüd tahab rahandusministeerium asja loogilisemaks teha ning langetada piiri kolmandiku võrra ehk kümnekordsele alampalgale. See on kesktee – liiga kõrge ülempiir vähendab FIEnduse atraktiivsust, kuna ei jaga tulu piisavalt adekvaatselt aktiivseks ja kapitalituluks. Liiga madal ülempiir suurendaks aga maksude vältimise riski.

FIEd maksavad sotsiaalmaksu avansiliselt. Kui varem on arvestus käinud kuudes, siis nüüd tahetakse viia arvestus päevapõhiseks. See tähendab, et kui inimene registreerib end FIEks kuu lõpus, siis tuleb avansiline maks tasuda vaid teatud arvu päevade eest – praegu tuleb maksta tasu ära terve kuu eest, kusjuures ravikindlustatu staatust järgmisel kuul veel ei saa.

Tavatöötajaga võrdsemaks muudab asju seegi, et tulevikus hakatakse plaanide järgi avansilise makse arvestusest võtma välja seda aega, mil inimene oli ajutiselt töövõimetu ehk näiteks haiguslehel. Selleks tuleb maksuametile deklaratsiooniga ühes esitada ka vastav tõend.

Üks riigieelarve vaatest kulukamaid muudatusi on see, et FIEd saavad õiguse maksta endale sporditoetust – täpsemalt saavad nad õiguse maha arvata tervise edendamise kulusid. See on samuti võrdsuse loomiseks tehtav muudatus.

Tegelikult ei saa selle aasta lõpuni tervisekulusid maha arvata ka tavaline tööandja. Järgmisest aastast aga on erisoodustuse hulgast välistatud terviseedenduse kulud kuni 100 euro ulatuses kvartalis. Samasisuline soodustus hakkabki laienema ka FIE-le.

Kogu maksumuudatuste paketi hind riigile veidi üle 1,3 miljoni eurone kulu. Tervisekulude korra muutmine annab sellest summast koguni 450 000 eurot. Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Oro tõdes, et tegelik summa sõltub muidugi sellest, kui paljud FIEd võimalust kasutama hakkavad, seda on aga raske prognoosida.

Erisus ei piirdu ainult spordiga – terviseedendus hõlmab tegelikult ka kulusid näiteks taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele, samuti läheb sinna alla eraravikindlustus. 

Sellega aga muudatused ei piirdu. FIEndust eristab muudest ettevõtlusvormidest seegi, et lubatud mahaarvamised on palju väiksemad – näiteks ei tohi maha arvata kingitusi ega annetusi, sealhulgas reklaamkingitusi.

Samas on reklaamkingitused osa tavapärasest ettevõtlusest – vahet pole, kas vormiks on valitud OÜ, AS või FIE. Nii tohivad ka FIEd tulevikus tuludest maha arvata kingitused, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

Kui FIE on lähetuses, ei või ta endale päevaraha maksta. Küll aga võib ta enda majutus- ja sõidukulud maha arvestada. Et asja tavapärasele töösuhtele sarnasemaks muuta, lubab riik edaspidi maha arvestada ka toitlustuskulusid, kui FIE on ajutiselt teises riigis. Piir on esimese 15 lähetuspäeva puhul 50 eurot ning sealt edasi 32 eurot.

Selgemaks läheb kord ka vastuvõtukuludega. Praegu võib FIE külaliste või koostööpartnerite võõrustamiseks tehtud kuolusid maha arvata kuni 2% ulatuses ettevõtlustulust, kui kulud on põhjendatud ja tõendatud.

See on aga probleem juhul, kui FIE alles alustab ning tulem võib olla negatiivne ja tulusid vähe. Siis ei piisa protsendipõhisest määrast, et kulusid katta. Kontaktide loomine ja partneritega kohtumine on aga ülioluline ka alustavatele ettevõtjatele.

Niisiis loob riik FIEdele võimaluse arvestada täiendavalt maha võõrustamise kulusid kuni 32 euro ulatuses kalendrikuu kohta ehk terve aasta ettevõtlusega tegeledes on mahaarvamise suurus 384 eurot, lühema tegutsemise ajal väiksem vastavalt kuude arvule.

Täielikult tulumaksust vabastada tahab riik aga välismaal teenitud ettevõtlustulu. Sotsiaalmaks tuleb siiski tasuda ka välismaal teenitud tulust, nagu tavareeglid ette näevad.