Uudised
Mait Kraun
8. juuli 2017 kell 12:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eurooplased joovad ennast surnuks

AlkoholFoto: Erik Prozes

Euroopa inimeste alkoholitarbimise harjumused suurendavad seedetrakti vähi riski, selgub Euroopa juhtivate arstide koostatud raportist, vahendab Bloomberg.

Keskmine eurooplane joob 1-4 alkoholijooki päevas – see on piisav, et klassifitseerida neid „mõõdukate“ joojatena. National Institute on Alcohol Abuse and Alchoholismi andmetel sisaldab üks „jook“ (drink) 14 grammi puhast alkoholi.

Nende risk haigestuda kolorektaalsesse (käärsooles või pärasooles) või söögitoru vähki on suurem kui nendel, kes ei joo alkoholi, selgub teadlaste poolt loodud mittetulundusorganisatsiooni Euroopa Gastroenteroloogia Ühingu uuest raportist.

„Suurem osa inimestest ei saa aru, et alkohol on taoliste vähivormide tekkimisel riskifaktor,“ ütles Lissabonis asuva Hospital Universitario de Santa Maria gastroenteroloog ja professor Helena Cortez-Pinto. „Epidemioloogilised tõendid viitavad selgelt sellele seosele.“

Organisatsiooni teadlased analüüsisid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kogutud andmeid. Andmetest selgus, et eurooplased joovad rohkem alkoholi kui ükskõik, millise teise maailmajao elanikud – keskmiselt 11,2 liitrit puhast alkoholi aastas. See on umbes kaks jooki päevas.

Ameeriklased joovad iga aasta 20 protsenti vähem alkoholi kui eurooplased. Keskmine aafriklane joob aga poole vähem alkoholi. Üks viiest eurooplasest (üle 15 aastaste seas) joob alkoholi väga palju (heavily) – see tähendab nelja jooki ja vähemalt ühte tarbimist nädalas.

Alkoholi tarbimine maailmajagude kaupa (puhast alkoholi ühe inimese kohta aastas).Foto: Bloomberg

Ameerika Vähiliit toetas raporti tulemusi ning tõi oma veebilehel välja, et „alkoholitarbimise piiramisega kaasneb mitmeid tervisega seotud positiivseid faktoreid, mille hulgas on ka kolorektaalse vähi tekkimise riski vähenemine.“

Alkohol tekitab seedetrakti haigusi

Peaaegu iga neljandat seedeelundite haigustega seotud surmajuhtumit saab seostada alkoholi tarbimisega, selgub Maailma Tervishoiuorganisatsiooni 2014. aastal avaldatud raportist.

„Alkoholil on kantserogeenseid mõjusid, mis mõjutavad peamiselt seedetrakti,“ ütles British Society of Gastroenterology juht Richard Gardner. „Põhimõtteliselt ei ole olemas joomist, mis oleks riskivaba.“

Maailma Tervishoiuorganisatsioon prognoosib, et vähki haigestumise juhtumite arv kasvab 14 miljonilt (2012) 22 miljonini (2030). Iga-aastased vähiga seotud surmad peaksid kasvama aga 8,2 miljonilt 13 miljonini.

„Miinimumhindade määramine ning alkoholi kättesaadavuse piiramine on moodused, mida peaks kasutusele võtma, et surmajuhtumite arvu vähendada,“ ütles Austria Klinikum Klagenfurti haigla gastroenteroloogia, hepatoloogia, endokrinoloogia ja nefroloogia osakonna juht Markus Peck.

USAs juuakse kaks korda vähem kui Leedus

Leedu on alkoholitarbimises Euroopa esirinnas – kokku juuakse 3,2 jooki päevas (18,2 liitrit puhast alkoholi aastas). Võrdluseks võib välja tuua, et USAs juuakse täpselt kaks korda vähem. Maailma Terivshoiuorganisatsiooni andmetel küündis Eestis see näitaja 2015. aastal 8,7 liitrini.

Leedu valitsus muutis hiljuti alkoholiga seotud seadusi, mis jõustuvad järgmise aasta 1. jaanuaril. Riik keelab alkoholireklaami, tõstab tarbimise vanuse 18-lt 20ni ning keelab alkoholimüügi alates kella 8 õhtul (kuni kella 10ni hommikul).

Leedulane Egle Leskauskaite, kes on praegu 17-aastane, peab alkoholijoomisega ootama 2020. aasta juulini. Ta ütles, et taolisel meetmel võib olla ka vastupidine mõju – see teeb tarbimise hoopis atraktiivsemaks.

„See on häiriv, sest see ei aita leedukatel joomist lõpetada,“ ütles ta. „Kui inimesed tahavad juua, siis nad leiavad mooduse, kuidas alkoholi osta.“