Välistööjõu piirang ootab kiiret otsust

Tööjõu sisserände piirang, mis oli tänavu 1317 inimest ehk 0,1 protsenti Eesti alalistest elanikest, täitus juba poole aasta pealt ning ootab seega kiiret lahendust. Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõdes, et on paratamatu, et kui siit ei ole vajalike oskustega inimesi võtta, hakatakse neid otsima mujalt. Tema hinnangul on see otsene põhjus, miks on kvoot tänavu nii kiiresti täis saanud.

Paltsi seisukoht on, et kvoot tuleks üldse kaotada, sest 1990. aastal paika pandud piirmäär on praeguse Eesti jaoks iganenud. „Olukord nii majanduses kui ka Eestis teine ja küllap olid ka ohud teistsugused kui täna. Ma arvan, et täna võiks täiesti avameelselt arutleda ka selle üle, kas meil seda kvooti sellisel kujul üldse vaja on.“

Palts märkis, et me ei peaks kvoodi kaotamist kartma, sest ka ilma selleta jääb alles üksjagu kriteeriumeid ja tingimusi, mida tuleb välismaalase palkamiseks täita. „Selles mõttes väga palju ei muutuks, lihtsalt nendel ettevõtjatel, kes tõesti vajavad tööjõudu ja on valmis väljaspoolt Eestit kolmandatest riikidest tööjõudu värbama, ei oleks sellist ajale jalgu jäänud ja võib-olla isegi jaburat kvooti ees.“

Palts rõhutas, et me peame arvestama ka sellega, et välismaalase palkamine on tööandja jaoks niikuinii keerulisem ja ei ole seetõttu esmane valik. Seatud on ka võrdlemisi kõrge palgakriteerium, mistõttu niisama lihttöölisi nii väga sisse ei tooda.

Kui valitsus ei pea õigeks kvooti kaotada ja arvab, et selle asemel tasuks seda tõsta, tekib Paltsi sõnul küsimus, mis analüüs seal taga on. Olukorda on üritatud lahendada ka sellega, et teatud sektorid, nagu IT, on kvoodi alt välja tõstetud. Selle laiendamine ei ole tema arvates mõistlik. „See tegelikult on ka poolik lahendus. Ja ma arvan, et ei ole mõistlik täna nimetada ühte sektorit, mida me tahaksime sealt alt välja tõsta. See tekitab rohkem vaidlusi ja muudab selle süsteemi ülemäära keerukaks,“ lisas ta.

Palts rääkis, et nad on ise pakkunud siseministeeriumile välja ka selle, et välistööjõu riiki lubamisele lähenetaks värvata sooviva ettevõtte põhiselt. Näiteks kui firma on tegutsenud vähemalt kolm või viis aastat, maksnud maksud, esitanud kõik majandusaasta aruanded ja võib-olla mõne välismaalasega kogu värbamisprotseduuri juba läbi teinud, ei läheks tema selle kvoodi alla.

„Arvan, et neid variante on, aga mida kiiremini selle otsuse saab tehtud, seda parem. Seda on lükatud edasi juba väga pikka aega ja enam ei ole seda tõesti kuhugi lükata,“ lausus Palts.

IRLi esimees Helir-Valdor Seeder tõdes, et ühelt poolt nõuaks kvoot kiiret lahendust, kuna tööandjad tunnevad töökätest suurt puudust, kuid nii keerulist küsimust ei saa tema arvates lahendada kiiruga. Ta rääkis, et Euroopa Liidus on Eesti ja Läti kaks erandlikku riiki, kus on läinud kümnenditel siia saabunud immigrantide niivõrd suur osakaal ja kus on linnad, mille muukeelne elanikkond ületab 90 protsenti. „Ei leia selliseid linnasid ei Saksamaalt, ei Prantsusmaalt, ei Rootsist. Aga meil on Narva, Sillamäe.“

Seeder lisas, et me oleme varsti 30 aastat üritanud neid inimesi lõimida, kuid ei ole sellega hakkama saanud. Seetõttu on oluline mõelda, kuidas lahendada olukorda nii, et ühelt poolt püüame tagada majanduskasvu ja töökäed, aga teiselt poolt ei tekita veel rohkem probleeme.

„Mina arvan, et siin sellist kiiret lahendust ei ole. Kui keegi ootab, et teeme paari nädala või paari kuuga selle küsimuse selgeks, siis ma arvan, et see võimalik ei ole. See on pikema analüüsi küsimus.“

Seederi hinnangul võiksime kasutusele võtta punktisüsteemi, kus arvestatakse sisse toodava tööjõu haridust, oskusi, töökogemust ja keeleoskust. See peaks tema arvates käima koos kvoodi säilitamisega, et riik protsessi enda kontrolli all hoida saaks. Kvoodi kaotamisega tuleksid tema arvates siia sisse kõik, kes vähegi soovivad.

Ettevõtlusminister Urve Palo arvates ei peaks me aga muretsema selle pärast, et Eestisse tahaksid tulla inimeste massid. „Me võime ju eestlastena arvata, et kõik tahavad siia tulla. Paraku nii lihtne see ei ole, sest me oleme ka inimeste pärast konkurentsis,“ ütles ta ja lisas, et teistel Euroopa Liidu riikidel napib samamoodi töökäsi. Samuti ei pruugi kolmandate riikide inimesed esimese hooga mõelda, et nad tuleksid teiste riikide asemel just Eestisse, kus ei ole ühiskonna areng ning elatustase sellisel tasemel, et siia tahetaks tulla lihtsalt hea elu pärast.  

Ka Palo leiab, et meie kvoodisüsteem on ajale jalgu jäänud. „Kas me läheme seda teed, et järjest enam toome kvoodi alt välja mingeid gruppe, nagu täna on IKT või idufirmad, või suurendame kvooti või üleüldse oleme kvoodivabad või teeme punktisüsteemi, nagu Ameerikas – need võimalused on kõik tegelikult laual. Kuna need on küsimused, mis vajavad diskussiooni, ei julge ma täna isegi öelda, mida täpselt tegema peaks. Aga ma julgen seda öelda, et muuta tuleb,“ ütles ta.

Ta märkis aga, et olenemata lõpuks otsustatavast lahendusest, on oluline, et sellel on tulemus. „Et ettevõtjad ei ütleks aasta-kahe pärast, et ma ei julge investeerida või ma ei saa kasvada või paremaid tooteid-teenuseid pakkuda, sest mul ei ole spetsialiste.“

Ka majandus- ja taristuminister Kadri Simson ei võtnud lahenduse osas veel konkreetset seisukohta, kuid kvoodist loobumise välistas. „Tänane seis, kus kvoot on kohe-kohe täis saamas, kinnitab pigem vajadust määra suurendada, kuid kvoodist üldse loobumist ma hetkeseisuga õigeks ei pea. Meie eesmärk peab olema rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse meelitamine ning neil peab olema võimalus leida endale kompetentset tööjõudu nii Eestist kohapealt kui ka vajadusel väljastpoolt Eestit.“ Simson lisas, et võimalik lahenduskäik on jätkata erinevate sektorite kvoodi alt välja toomisega.