OMX Baltic−0,27%303,1
OMX Riga−0,17%869,43
OMX Tallinn0,35%1 994,9
OMX Vilnius0,3%1 195,7
S&P 5000,58%5 663,94
DOW 300,62%41 368,45
Nasdaq 1,07%17 928,14
FTSE 100−0,32%8 531,61
Nikkei 2251,49%37 478,58
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%92,61

OMX Baltic−0,27%303,1
OMX Riga−0,17%869,43
OMX Tallinn0,35%1 994,9
OMX Vilnius0,3%1 195,7
S&P 5000,58%5 663,94
DOW 300,62%41 368,45
Nasdaq 1,07%17 928,14
FTSE 100−0,32%8 531,61
Nikkei 2251,49%37 478,58
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%92,61

14.07.17, 08:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti ettevõtjatel läheb Lätis elu keerulisemaks

Reinvesteeritud kasumi maksustamata jätmine Lätis teeks Eesti ettevõtjate elu seal magusamaks, kuid teised muudatused toovad lisakulutusi.

Kristel Härma

Läti.
Foto: Bloomberg

Läti valitsus kinnitas sel nädalal heaks ulatusliku maksupaketi, mis näeb ette näiteks astmelise tulumaksu, aktsiiside ja sotsiaalmaksu tõusu. Eestiga sarnaselt minnakse üle ettevõtte 20prontsendilisele tulumaksumäärale, mida hakatakse, nagu meilgi, maksma vaid omanike taskusse voolava kasumi pealt.

Tallinki Läti tütarettevõtte Tallink Latvia juhi Hillard Tauri hinnangul läheb Eesti ettevõtjate jaoks Lätis tegutsemine pigem pisut kulukamaks. „Lõppkokkuvõttes ühest otsast antakse, teisest võetakse. Ükski maksutõus ei ole ühelgi maal hurraaga vastu võetud,“ rääkis ta ja lisas, et maksud kogu aeg muutuvad ja sellist katastroofi ta ei näe, et nad peaksid seal enda tegevuse lõpetama.

„Ei tule karta suuri kulusid, tuleb karta väikseid tulusid. Siis saab selle asjaga ühele poole,“ leidis ta. Kõiki lisakulusid Taur veel välja arvutanud ei ole, kuid ütles, et need on pigem väiksema mõjuga.

Muudatused ja erinevus Eestiga

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov tõi välja Läti plaanitavad muudatused.

Läti tahab kehtestada füüsilistele isikutele astmelist tulumaksu, mille kõrgeim maksumäär üle 4600eurose kuupalga puhul oleks 31,4%.

Samuti minnakse üle regressiivsele maksuvaba tulule, mis erinevalt Eestist hakkab vähenema juba 450eurose kuise sissetuleku juures, jõudes nullini 1000 euro tasemel (Eestis vähenemine alates 1200 eurost ja nulli jõudmine 2100 euro juures).

Läti sotsiaalmaks, mis on praegu Eesti omast kõrgem (34,09%) tõuseb veel 1% võrra (35,09%) ning tõusvat maksukoormust kannavad nii töötaja kui ka tööandja. Vahepeal plaanitud sotsiaalmaksu lae taaskehtestamist viimastest plaanidest enam leida ei suuda.

Füüsilise isiku saadava kapitalitulu maksumäärad 10% ja 15% tõstetakse ja ühtlustatakse ühele tasemele 20% sõltumata tululiigist.

Mikroettevõtete 15% maksu (nn Läti maksuime) lubatud aastast käivet vähendatakse 2,5 korda 100 000 eurolt 40 000 eurole (seda süsteemi kasutavad töötajad ei tohi saada suuremat palka kui 900 eurot kuus).

Tõstetakse kütuse-, tubaka- ja alkoholiaktsiisi.

Positiivne on see, et ka Läti hakkab kasutama 20% ettevõtte tulumaksu määra, mis rakendub ainult jaotatud kasumile. Ent kuna Eestis on järgmisest aastast kasumimaksu määr regulaarsetele kasumijaotustele 14% (küll üleminekuperioodiga), siis meie süsteem jääb jätkuvalt atraktiivsemaks.

Taur rääkis, et Lätis tegutsemine läheb ebamugavamaks ja nad ei ole selle üle õnnelikud, kuid midagi pole teha. Läti maksumuudatustest näeb ta positiivsena reinvesteeritud kasumi maksuvabastust. „Siiamaani on olnud nii, et nii kui sa bilansis kasumit näitad, maksad selle pealt 15 protsenti tulumaksu.“

Ülejäänud kasumile ning dividendi väljamaksetele hakkab aga Lätis kehtima 20protsendiline tulumaksumäär. Tallinkit dividendide kõrgem maksustamise Lätis mõjutama ei hakka, sest Tallink võtab dividende välja grupiüleselt, selgitas ta.

Ettevõtet mõjutab Lätis plaanitavatest muudatustest ka aktsiisitõus, mis tõstab nende laevadel müüdava alkoholi hinda. Samuti mõjutab ettevõtet sotsiaalmaksu 1protsendiline tõus. Taur rääkis, et see suurendab tööjõukulusid, kuid nende jaoks ei ole see nii suure mõjuga, sest Lätis on meremeeste maksusoodustus.

Tauri sõnul maksumuudatused Tallinki laienemisplaane Lätis ei mõjuta, sest esialgne laienemise plaan on neil juba täidetud. Detsembris viisid nad sinna ühe laeva juurde ja praegu saavad nad Lätis kahe laevaga väljuda iga päev.

Lihtsus ja stabiilsus tuleksid rohkem kasuks

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov leidis, et Lätis tehtavatel muudatustel pole niivõrd suurt mõju ja tegelikult on uuringutest selgunud, et maksud pole investeerimisotsuste tegemisel esimene põhjus. Nii palju, kui investeeringud maksudest sõltuvad, on Eesti tema hinnangul jätkuvalt Lätist atraktiivsem.

„Hea on see, et meie ettevõtte tulumaksu muudatus – küpsete ettevõtete madalam maksumäär – on tulnud väga õigel ajal ja seega jätkame sammukese lätlastest eespool. Ka ettevõtluskonto süsteem arvestab riskidega, mis on Lätis realiseerunud ja mida meil on võimalik vältida,“ lisas ta.

Jegorovi sõnul on investoritele ja majanduslikult aktiivsetele inimestele hulga tähtsam maksusüsteemi üldine lihtsus ja süsteemi stabiilsus. "Läti on proovinud maksumuudatusi lähiminevikus Eestist märksa sagedamini," ütles ta.

Hetkel kuum

Julgeolekumaks kaob, käibemaks tõuseb Euroopa üheks kõrgeimaks

Tippjuht jättis töö pealinnas ja läks saarele pereäri üle võtma: raske otsus, mida ei kahetse

Tuntud poldiäri kiilus lõplikult kinni: kontod arestitud, palgad maksmata. Käib suur sularahakampaania

Eesti aastal 2050. Ivo Suursoo: peame olema kiired rakendajad

Tauri hinnangul teevad sagedased maksumuudatused ettevõtjate elu Lätis keerulisemaks, näiteks juhtub, et nad eelarvestavad oma tulud ja kulud eesootavaks aastaks sügisel ära, aga siis tulevad muudatused, millest teatatakse vaid kolm-neli kuud ette. „Sellised äkilised muudatused ei ole kellelegi head,“ sõnas ta.

Dmitri Jegorov.
Foto: Andres Haabu

Läti muudatused meelitavad ka meie juurde

Nii Jegorov kui maksuekspert Ranno Tingas leiavad, et Eestiga sarnase ettevõtete tulumaksusüsteemi loomine Lätis toob tähelepanu ka meile.

„Kui Läti peaks hakkama seda maksusüsteemi väga jõuliselt turundama, siis tõuseb sellest kaudselt kasu ka Eestile. Meie lähiriikidest kaugemal on väga vähesed kuulnud Eesti äriühingute unikaalsest maksustamisest, ehkki see on meil olnud alates aastast 2000,“ nentis Tingas.

Jegorov märkis, et seega on ka väited meie süsteemi ajale jalgu jäämisest ennatlikud.

Teised õpivad meie kogemustest

Maksukonkurents sõltub regionaalselt paljuski detailidest – millised regulatsioonid saavad olema paremad Lätis ja millised Eestis. Siinkohal on kohe küsimus laenude maksustamisest, mis on ka Lätis plaanis uuele süsteemile üleminekul, et vältida kasumi väljaliikumist laenu vormis.

Teisest küljest on Eesti süsteemi puudus olnud see, et pole maksuvabastust tütarühingu osaluse müügile. Selle puuduse lahendamine jõudis isegi eelmisesse koalitsioonilepingusse, kuid Läti teeb selle nüüd ära oma maksureformiga. Seega on Läti eelis õppida Eesti kogemusest ja teha paremini ka nendes küsimustes, kus Eestis on olnud aastaid otsustamatus või ignorantsus. Seda võib ka Gruusia kohta öelda, kes n-ö Eesti maksusüsteemile üleminekul on mõned äriühingu tulumaksuküsimused suutnud lahendada nutikamalt kui Eesti.

Kui konkreetsemalt lähiriike vaadata, siis näiteks leedukad on asutanud Eestis äriühinguid, et saada kasu Eesti edasilükatud tulumaksu eelistest. Võimalik, et edaspidi on leedukatel lihtsam ja lähemal asutada äriühing Lätis. Soomlastele aga ilmselt jääb Eesti kodusemaks ja Läti muudatused niivõrd huvi ei paku.