10 halba harjumust, mida tööl vältida

Artikkel

- Uudised
- Pille Ivask
- 15. juuli 2017 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
10 halba harjumust, mida tööl vältida
Kolleegide hea läbisaamine on väga oluline.Foto: Shutterstock
Pärast puhkust tööle naastes on hea alustada puhtalt lehelt ning endast välja juurida halvad harjumused.
Liigne vingumine ja virisemine. Kuigi pea igal töötajal on aspekte, millega ta töö juures rahul ei ole, on selge, et pidev vingumine ja virisemine ei meeldi kellelegi. Kui sul on probleeme kolleegi või liigse töökoormusega, püüa sellest viisakalt mentori või ülemusega rääkida ning lahenda asi tsiviliseeritult.
Liiga palju muid kohustusi. Kuigi töövälisel ajal aktiivne olemine annab sulle töö juures lisapunkte, ei maksa ennast kohustustega ka üle koormata. Seda eriti siis, kui su vabatahtlik või ühiskondlik tegevus hakkab segama töölkäimist ja -kohustusi. See võib viia tööandja arusaamisele, et sinu vajalikkus ettevõttes on küsitav, samas vähendab see oluliselt su võimalusi karjääriredelil kiiresti tõusta.
Sobimatu riietus. Kuigi enamik ettevõtteid ei sea töötajatele kindlaid ja karme riietumisreegleid, ei tasu siiski end ka lõdvaks lasta. Viisakas riietus näitab, et pead töökohast ja tööandjast lugu. See ei tähenda, et töö juures ei võiks kanda näiteks T-särki. Küll aga oleks sobimatu, kui T-särgil on kujutatud sobimatuid sõnu või pilte, mis jätavad kandjast lapsiku mulje.
Kuulujuttude levitamine. Kuulujutud on toredad seni, kuni sa ise pole see, kellest jutt käib. Jää kõigiga viisakaks, ära levita kõmu. Nii aitad ka ise luua keskkonna, kus inimesed on sõbralikud ega klatši üksteist.
Hilinemine. Computer Systems Institute'i ärinõustaja Roxanne Peplow tõdes väljaandele Forbes, et pidev tööle hilinemine näitab, et töötaja ei võta oma tööd tõsiselt ega austa tööandjat ja kolleege.
Tegeled liiga palju isiklike asjadega. Kuigi töötajad külastavad Facebooki ning uudistavad Instagrami ka töö ajal, võiks seda siiski vähem või mitte üldse teha. Sa ei pruugi märgata, kui su ülemus või kolleeg su tegevust selja tagant märkab ning pidevalt sotsiaalmeedias kolamisega vahele jäämine võib tähendada, et su aktsiad tööl kukuvad märkimisväärselt. See jätab ühelt poolt ebaprofessionaalse mulje, aga vähendab ka su produktiivsust.
Ei suuda ohjata oma töömeili. Mõneti on see probleem seotud eelmisega, sest kui tööpäevast liiga suur osa pühendada sotsiaalmeedias tegutsemisele, võivad tähtsad e-kirjad jääda märkamata. Hoia oma töömeilidel silm peal ning vasta üksnes neile kirjadele, mis tõesti vastamist väärivad.
Sobimatu kehakeel. Lisaks tasub kriitilise pilguga jälgida ka oma kehakeelt. Kui kipud sageli silmi pööritama ning eelistad inimestega silmsidet mitte luua, oleks tark ennast proovida muuta, kuna suur osa inimestevahelisest kommunikatsioonist on mitteverbaalne. Ole osavõtlik ning jäta endast avatud ja sõbralik mulje ja sa ei pruugi tähelegi panna, kui suure tõuke see su edule annab.
Tuled haigena tööle. Eesti meedias tõstatub aeg-ajalt vana teema, milleks on haigena tööl käimine. Kui väike nohu ei tee väga palju kurja, siis palaviku ning tõsiste gripitunnustega tööl käimine teeb kahju nii sulle kui ka teistele.
Enda ja kolleegi toiduriiuli segiajamine. Kui töötajad saavad oma lõunasöögi puhkeruumi külmkappi pista, võib juhtuda, et enda ja kolleegi võileib aetakse segamini. Püüa sellist eksitust vältida ning kui midagi tõesti tarvis, küsi viisakalt töökaaslase käest või lippa poodi.
Refereeritud väljaannetest CNN Money ning Forbes.
Hetkel kuum