Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EVR Cargo juht: kahju, et Eestis jälle valimised tulevad

    Täna poliitikute turmtule alla langenud EVR Cargo juhi Raul Toomsalu sõnul põhineb ettevõtte Venemaa-suunalise vaguniäri kriitika otsitud ja ebatäpsetel väidetel.

    Riikliku raudteefirma juhatuse äriplaan on võtta laen ja tellida Venemaa tehastest 35 miljoni euro eest konteinerplatvorme ja poolvaguneid ning hakata sealset vagunipõuda ära kasutades neid suurfirmadele välja rentima.
    Plaani järgi ostetaks kahelt Venemaa tehaselt 600 konteinerplatvormi ja 400 poolvagunit ning riskide maandamiseks loodaks Venemaal EVR Cargo tütarfirma, mis hakkab vaguneid välja rentima, kirjutas täna Postimees.
    Poliitikud ja raudtee-eksperdid peavad EVR Cargo avantüüri Venemaal üliriskantseks investeeringuks. "Kui keegi oleks tulnud minu käest küsima idee kohta 15 aastaks Venemaale transiidivaldkonda investeerida, ma oleks ta tõenäoliselt uksest välja visanud," kommenteeris reformierakondlasest endine majandusminister Kristen Michal väljaandele.
    Europarlamendi saadik Urmas Paet arvas Päevalehes, et Vene ettevõtted ja pangad võiksid ise laenu võtta ja vajaminevad vagunid osta, kuid ei tee seda just seetõttu, et Lääne pangad neile sanktsioonide tõttu raha ei laena. Paedi sõnul kasutab Venemaa EVR Cargot Euroopa Liidu sanktsioonide murdjana, kuna Eesti firma varustab transiidiäri vagunitega. 
    Pikalt kestnud äri
    "Oleme vaguneid Venemaale rentinud kümme aastat. Ükskõik, kuhu poole sa sõidad, jõuad ikka lõpuks Venemaale,“ viitas EVR Cargo juht Raul Toomsalu raudteeühendustele.
    Sanktsioonidega Toomsalu kinnitusel vastuolus ei ole. Rohelise tule on neile äriks andnud ka välisministeerium. "Sanktsioonide eesmärk on väga selge: sõjalisi ja kahetise kasutamisväärtusega kaupu Venemaale müüa ei tohi. Vagunid nende kaupade hulka kindlasti ei kuulu. Kahju, et Eestis jälle valimised tulevad," tõdes ta.
    EVR Cargo juht tõi välja, et nad ei oleks esimene firma, kes Lääne kehtestatud sanktsioone õõnestaks. "Soome riigifirmal Fortum on Vene riigiettevõttega RusNano ühisfirma. Alles hiljuti investeeris Fortum Venemaale 4 miljardit eurot. Ikea plaanib järgmise kahe aasta jooksul investeerida Venemaale 2 miljardit dollarit. General Motors, kelle esindajatega eelmine nädal Tallinnas kohtusime, ehitab Moskva külje alla uut mootoritootmise tehast. Kõik otsekui õõnestavad kõvasti Euroopa Liitu ja Ameerikat,“ loetles Toomsalu.
    Ta lisas, et ühegi seaduse või ettekirjutuse vastu riigifirma ei eksi. "Äri Venemaal pole keelatud. Pole sellist funktsiooni, mis keelaks raha sinna kanda või sealt saada. Seega leian, et Paet eksib," nentis ta.
    Teise ohukohana näevad Paet ja teised EVR Cargo tegutsemist kritiseerinud poliitikud Venemaa transiidiäri volatiilsust, nimetades Venemaa majandusliku ebastabiilsuse tõttu sealset vagunite renditurgu väga riskantseks äriks.

    Jõuliste sõnavõttudega esines sotsiaalmeedias ka Eerik Niiles Kross, kes nimetas "täielikuks jampsiks" seda, et keegi võiks arvata, nagu laskes Putin Eesti riigil nende arvel raudteeäris raha teenida.

    Endine välisminister Keit Pentus-Rosimannus võrdles Venemaal vaguniäri ajamist Süüriasse keemiatööstuse rajamisega.

    Jürgen Ligi viskas õhku küsimuse, et kas teised ka teavad, et Eesti riigi välisministri nimi on EVR Cargo. "Ta ütleb siin, et Eesti poliitikud on aastaid kütnud hirmu, nagu oleks Venemaa kõige suurem vaenlane, aga temal on vaja äri teha," kirjutas Ligi.

    Toomsalu tõdes, et viimastel aastatel on üksjagu kõikumisi. "Kuid oleme pool aastat analüüsinud, kas rentida Venemaale täiendavalt 500 vagunit juurde või mitte," ohkas ta Paedi jutu peale ja lisas, et Venemaal on laias laastus kaks riski: üks rubla kursi muutus ja teine vagunite defitsiidi või ülekülluse tekkimine. "Kõik meie rendilepingud on eranditult sõlmitud eurodes – Vene valuuta riski me ei võta," kinnitas ta.
    Turg rohelises
    Viimane suur turulangus oli 2015. aasta lõpul, kui Venemaal pidurdati vagunite kasutusea pikendamise otsust. "Seetõttu tekkis vaguniturul profitsiit, mis sundis vagunite hinnad alla," selgitas Toomsalu. See otsus sattus ajale, kui Venemaa majanduses oli seisak, mis vähendas kaubaliikumisi. "Kaks asja läksid kokku ja sellele juhitakse jube palju tähelepanu," möönis Toomsalu.
    Ta toonitas, et kui 2016. aasta alguses sai Venemaal poolvagunit rentida 6 euro eest ööpäevas, siis nüüd on hinnatase 15-16 eurot. Nimelt on Venemaa 1,1 miljoni suurusest vagunipargist vananemise tõttu maha kirjutatud ca 250 000 vagunit. Uusi tuleb turule aga 30 000 aastas. "Lisaks defitsiidile on Venemaa majandus kosunud," selgitas Toomsalu, kelle sõnul on 2014. aastast kvartal kvartali järel kasvanud ka Venemaale tehtud välisinvesteeringute maht. 
    "Oleme äriettevõte ja keskendume ärile, mida teame ja mida oskame," tõdes Toomsalu ja lisas, et inimesed, kes EVR Cargo vaguniäri juhivad, on ettevõttes töötanud 15-20 aastat. "Nad saavad väga hästi aru Vene raudteesüsteemist ja turust. Ka mina olen 10 aastat panganduses töötanud ja Venemaal elanud,“ sõnas Toomsalu.
    Paedi soovituse peale, et EVR Cargot haldav majandusministeerium peaks vaguniäri üldse ära lõpetama, tõdes Toomsalu, et tulevik oleks väga tume. "Kui vaguniäri sulgeda, siis sisuliselt võiks EVR Cargo kinni panna," möönis riigifirma juht.
     
    EVR Cargo endine juht: mahukas ja riskantne plaan
    EVR Cargo endise juhi Indrek Paali sõnul on keeruline öelda, kas ettevõtte äriplaan on hea mõte või mitte, kuna ta pole sellega ise tutvunud. "Kui aga vaadata neid summasid (35 miljonit eurot - toim), siis võrreldes riigifirma käibega on need summad ikka üle mõistuse suured," möönis ta. EVR Cargo 2015. aasta käive oli näiteks 62,6 miljonit eurot. "Kõrvaltegevuse pannakse põhitegevus väga suure löögi ja riski alla," viitas Paal EVR Cargo peamisele ärisuunale, veoteenuse osutamisele.
    Paali sõnul jäävad Venemaal ellu kahte sorti ettevõtted. Esmalt, suured kaubaomanikud, kellele on oma vagunipargi hankimine üpris riskivaba. "Kaubaomanik on turul ikka suhteliselt kuningas," möönis Paal, viidates, et nemad elavad turu kõikumised üle. Teiseks saavad tema sõnul endale sama lubada ka kümneid tuhandeid vaguneid omavad transpordihiiud. "Nad saavad samuti enda riske hajutada - terve Venemaa on turuga kaetud," lisas ta.
    Kui turul peaks aga ükskõik milliseid kõikumisi toimuma, siis jäävadki Paali sõnul esimesena lageda taeva alla pisikised vaguniomanikud, kelle vagunid esimese asjana tööst välja jäetakse. "Praegu on hinnad head aga kui sellist plaani täna teha, siis mina vaataks viimase 10-15 aasta hinnakõikumisi," sõnas ta, kuid ka lisas, et ta ise on alati raudteeäris rohkem seotud veopoolega, mistõttu on tal vaguniäri nüansse keeruline kommenteerida.
    Transiidiettevõtja Oleg Ossinovski kommentaar jäi napiks. „Lugesin seda versiooni, aga mul on üks probleem. Huvide konflikt – olen väga hea sõber EVR Cargo juhi Raul Toomsaluga. Ma ei tahaks sel teemal rääkida. Leian, et tema ei ole süüdi, kõik sellised asjad tulevad siiski ministeeriumist,“ ütles ta vaid.
  • Hetkel kuum
Toomas Kiho: mõelgem ka sellele, kas Nõmmest või Lasnamäest võiks saada eraldi omavalitsus
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Apranga käive kasvas aprillis 27 miljoni euroni
Leedu rõivaste jaeketi Apranga Grupi jaemüügi käive ulatus tänavu aprillis 27 miljoni euroni ja kasvas 2023. aasta aprilliga võrreldes 5 protsenti, teatas ettevõte börsile.
Leedu rõivaste jaeketi Apranga Grupi jaemüügi käive ulatus tänavu aprillis 27 miljoni euroni ja kasvas 2023. aasta aprilliga võrreldes 5 protsenti, teatas ettevõte börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Raadiohommikus: kinnisvarast ja planeeringutest
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Hiiumaa plastitootja vajus miinusesse
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.