Üle kolmandiku firmadest on riigile aruande võlgu

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kommunikatsioonijuht Heilika Kutschi andmeil on üldjuhul statistika esitatud ja esitamata majandusaasta aruannete kohta aastate lõikes proportsionaalselt sama - umbes 60% esitatakse õigeks ajaks, 20% esitatakse pärast tähtaega ja 20% lähevad sundlõpetamisele. “Viimase nelja aasta jooksul on esitamise protsent kõikunud 3-4% võrra, jäädes igal aastal 60–64 protsendi vahele,” ütles ta.

Need ettevõtted, kes on nii-öelda kroonilised aruannete esitamata jätjad, lähevad sundlikvideerimisele. Kutschi andmeil kustutati 2015. aastal 6453 juriidilist isikut, kellel oli varasemast ajast aruanded esitamata, 2016. aastal 6609 ja 2017. aastal 8675.

“Kuna sundlõpetamise protsess on pikk ja võib ühingutel olla ka erineva pikkusega, siis võivad 2017. aastal jõuda tegeliku registrist kustutamiseni need, kellel on esitamata 2013. aasta aruanded kui ka need, kellel jäi esitamata 2014 aruanne või mõlemad,” täiendas ta.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Dagne Mihkels selgitas, et kui majandusaasta aruannet aruande esitamise tähtaja möödumisest kuue kuu möödumisel ei esitata, võib registripidaja algatada juriidilise isiku suhtes järelevalvemenetluse.

See tähendab, et registripidaja võib avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta. Kui ettevõte teate avaldamisest alates poole aasta jooksul siiski ei esita majandusaasta aruannet ega teata mõjuvat põhjust, miks ta aruannet esitada ei saa, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada.

Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise, lisas Mihkels.

Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest võib ka trahvi saada. Trahvisumma algab 200 eurost. Mihkels märkis siiski, et trahvi reeglina siiski ei tehta, sest sel pole erilist tulemust. “Trahvimääruseid ei ole sageli võimalik kätte toimetada, registripidaja raiskab aega, energiat ja tööjõudu, aga tulemust pole,” märkis ta. Seetõttu alustatakse järelevalvemenetlusega.