Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Gaasitanklaid tuleb juurde
Tallinnas lisatakse biometaani tankimise võimalus ühele Alexela Oili tanklale.Foto: Erik Prozes / Postimees / Scanpix
Eesti linnadesse kerkib veel 12 biometaani tankimisvõimekusega tanklat, teatas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
KIK toetab tanklate rajamist kokku 2,23 miljoni euroga, mis tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Toetuse eesmärk on taastuva kütuse laiema leviku abil luua eeldused ka kohaliku metaankütuse tootmise käivitamiseks, teatas KIK.
Tanklad rajatakse Põlvasse, Valka, Rakverre, Paidesse, Jõhvi, Haapsallu, Viljandisse, Kuressaarde ja Kuusallu. Lisaks saab ühe tankla juurde Tallinn, kus biometaani tankimise võimalus lisatakse Alexela Oili Pääsküla tanklale. Rakverre ja Jõhvi rajavad tanklad nii Alexela Oil AS kui ka Eesti Gaas AS.
"Tanklate rajamisega üle Eesti suureneb gaasi kui transpordikütuse kasutus, sest paralleelselt biometaaniga pakutakse rajatavates tanklates ka surugaasi. Kui esialgu võib biokütuse pakkumine tanklates olla tagasihoidlik põhjusel, et seda Eestis veel ei toodeta, on prognoos positiivne. Kümne aastaga on võimalik tänu biometaani kasutuselevõtule vähendada fossiilse CO2 õhku paiskamist 16 000 tonni võrra,“ ütles KIKi energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja.
Biometaani tanklate taotlusvooru laekus 31 projekti.
Eelmise aasta taotlusvoorus rahastati 3 tanklaprojekti summas 440 000 eurot, mille tulemusena tekib surugaasi tankimisvõimekus Võru linna, Jüri alevikku ja Tallinnasse Sikupilli asumisse. Võru tankla on töövalmis ning seda kasutavad peamiselt maakonnaliinide bussid. Teised tanklad peaksid valmima selle aasta lõpuks.
Toetuste eesmärk on biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine. Eesti on võtnud eesmärgiks tõsta taastuvenergia kasutamine transpordisektoris 10%ni aastaks 2020. Biometaan on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning selle kasutamine aitab parandada Eesti energiajulgeolekut.
KIK rahastab keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ja Euroopa Liidu tõukefondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. 17 aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 000 keskkonnaprojekti enam kui 1,2 miljardi euroga.
Allikas: KIK