Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korvpallidest vihmavarjudeni: Hiina on jagamismajanduse musternäide
Kui jagamismajandusega seoses räägitakse valdavalt kas Airbnbst või Uberist, on see valdkond tegelikult palju laiem – jagada saab ka muid, hoopis väiksemaid ja igapäevasemaid asju.
Hiinas on jagamismajandus iseäranis populaarne. The Verge kirjutab sealsest ettevõttest E Umbrella, mis laenutab vihmavarje. Ettevõte on üksnes kolm kuud vana ning see on saanud juba 1,47 miljoni dollari jagu investeeringuid. Iseenesest on ettevõtte skeem lihtne: vihmavarju eest tuleb maksta 19 jüaani ehk umbes 2,5 eurot deposiiti ning seejärel tagastamisel maksta kasutamise aja eest ülejäänud osa. 30 minutit maksab umbes viis senti. Tõsi, eriti hästi see äri pole siiani läinud – E Umbrella 300 000 vihmavarjust enamik on kadunud ehk inimesed pole neid tagastanud. Ettevõtte teatel maksab üks vihmavari umbes 8,5 eurot, mis tähendab, et ollakse üsnagi suures kahjumis. Küll aga ei anna ettevõte alla ning püüab juurde hankida 30 miljonit uut vihmavarju, et neid siis üle kogu maa välja laenutama hakata.
Mis on sinu, on ka minu
Hiina infokeskuse andmeil on sealne jagamismajanduse turg väärt 500 miljardit dollarit. Sealhulgas on 600 miljonit hiinlast olnud suuremal või väiksemal määral seotud jagamismajandusega. Aastaks 2020 peaks jagamismajandus moodustama 10% riigi SKTst.
Hiina konsultatsiooniettevõtte China Skinny marketingijuht Andrew Atkinson ütles intervjuus CNBCle, et Hiina jagamismajandus on tugev, kuna inimesed on hakanud kasutama sularaha asemel ülekandeid.
Mida huvitavat aga Hiina jagamismajandus nii kohalikele kui turistidele pakub? Selgub, et rentida saab nii korvpalle kui ka magamiskookoneid.
Jalgrattad
Mobike ja Ofo on praeguse seisuga Hiinas kõige levinumad jalgrattajagamise start-up'id. CNBC andmeil pakub ühel või teisel moel jalgrattajagamisega seotud teenust pea 30 Hiina ettevõtet. Teenuse kasutamiseks peab end registreerima ning tasuma deposiidi. Seejärel võib rattaga tänavaile kihutama ninna ning poole tunni ratta kasutamise eest tuleb välja käia viis eurosenti.
Üks omapärane juhtum jalgrattarenditurult ka. Hiina start-up Wukong pani vaid kuus kuud pärast tegutsemise alustamist pillid kotti, kuna selle GPS keeldus töötamast ning nii läks enamik rattaid kaduma.
Atkinson lisas CNBCle, et kui investorid küsivad, kuidas saab ettevõte üldse mingit kasumit teenida, kui 30 minuti kasutamise eest küsitakse vaid mõni sent, siis peamiseks märksõnaks on praegu turuosa. Kuna ettevõtteid on palju, puksitakse õige pea nõrgemad välja ning seejärel saab hakata ka hinda tõstma.
Korvpallid
Lisaks pakuvad hiinlased oma kodumaal ka korvpalli jagamise teenust. Ettevõte Zhulegeqiu, mis võiks eesti keeles kõlada kui Rendi Pall, sai alguse selle aasta aprillis Zhejiangi provintsis, kirjutab Reuters. Nüüdseks on äri jõudnud juba ka Pekingisse ja Shanghaisse. Laenutuspunktid paiknevad mõistagi korvpalliplatside läheduses. Kui algselt pidi teenuse kasutamiseks maksma neljaeurose deposiidi, siis nüüd on seda kahekordistatud. Samas tudengid saavad Hiinas korvpalle rentida tasuta.
Magamiskookonid
Kuigi magamiskookonite väljarentimise äri näib Hiinas olevat praeguseks turvariskide tõttu lõppenud, oli äri mõte pakkuda soovijaile võimalust silm kookonis looja lasta. CNBC kirjutab, et kookonid nägid välja justkui ulmefilmist, olles sealjuures varustatud USB-portide ning ka seinalambiga, kui kasutaja peaks soovima midagi enne magama jäämist lugeda. South China Morning Post kirjutab, et kookonid olid inimeste seas väga populaarsed ning vaba kohta oli raske leida.