Kohus ei võimaldanud Savisaarele uut terviseekspertiisi

Peale Edgar Savisaare on kohtu all veel Alexander Kofkin, Vello Kunman, Villu Reiljan, Hillar Teder, Kalev Kallo, Priit Kutser, Aivar Tuulberg ja MTÜ Eesti Keskerakond, keda esindas tänasel istungil erakonna juhatuse liige Kersti Sarapuu.

Homme annavad ütlusi süüdistatavad Villu Reiljan ja Priit Kutser, kes on lubanud teha prokuratuuriga koostööd. Savisaare kaitsja Oliver Nääs märkis juba täna, et Reiljani ütluste usaldusväärsusega saab edaspidi tegeleda.

Nääs küll palus, et istungid võiksid homme ja ka edaspidi alata kella 10 asemel alles kell 12, sest raskete unehäiretega Edgar Savisaar peab sõitma kohale Lääne-Virumaalt ja kella 10ks Tallinna jõudmine on talle kurnav, kuid kohtunik lükkas selle palve tagasi. Kohtunik Anne Rebane märkis, et ka tema tuleb kohale pea sama kaugelt.

Nääs taotles täna hommikul Savisaarele ka täiendavat terviseekspertiisi, et tuvastada oma kaitsealuse võime osaleda kohtumenetluses. Kohtu poole pöördunud  Savisaar lisas, et mõnikord nähakse vastuolu selles, et ta valmistub kandeerima kohalikel valimistel. "Siin ei ole vastuolu. Ka raskelt haige inimene võib kandideerida," rõhutas Savisaar.

"Kohtumenetluses osalemiseks on seatud selles osas aga piirangud, kohtu alla ei anta inimest, kes on raskelt haige ja pole saanud selle tõttu menetluses osaleda. Pool aastat enne kohtuistungeid ei osalenud ma aktiivselt poliitikas, eksperdid ütlesid, et ma olen küllalt terve, et kohtuprotsessil osaleda. Siis olen ma ka küllalt terve, et valimistel kandideerida. Kandideerimisel ja kandideerimisel on vahe: mina ei pea iga päev ukselt uksele jooksma," lisas Savisaar.

Kohus otsustas Nääsi taotluse tagasi lükata. Ka juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus oli Savisaare uue kohtuarstliku uurimise vastu, öeldes, et ekspertiisi kordamiseks ja täiendamiseks alus puudub.

Samuti sai teatavaks, et Keskerakond lõpetas lepingu senise kaitsja Oliver Nääsiga ning jätkab Erki Kergandbergiga. Nääs jätkab nüüd vaid Savisaare kaitsjana. 

"Keskerakond leidis, et niivõrd mahukal kohtuprotsessil on nii erakonnale kui ka Edgar Savisaarele parem, et on eraldi kaitsjad, kes saavad oma kaitsjate huve esindada ja neile keskenduda," teatas Keskerakonna juhatuse liige Mihhail Korb kirjalikult Postimehele.

Kergandberg väljendas Keskerakonna soovi lõpetada kohtuasi oportuniteediga, kuid seni pole prokuratuur sellega nõustunud.

Prokurör Steven-Hristo Evestus sai täna viimaks võimaluse esitada oma süüdistuskõne. Kokkuvõttes süüdistusaktist selgitas ta, et kriminaalasja süüdistus jaguneb kolmeks sisuliseks osaks: 2014. ja 2015. aastal aset leidnud altkäemaksu andmine, võtmine ja vahendamine ning keelatud annetuste tegemine Savisaare juhitud Keskerakonnale, rahapesu ja Tallinna linna eelarvest kuue Keskerakonna valimisreklaami rahastamine 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimiste eel.

Pärast süüdistuskõne kuulamist küsis kohtunik igalt süüdistatavalt, kas nad on süüdistusest aru saanud ja kas tunnistavad end süüdi. Kõik kinnitasid, et on süüdisusest aru saanud, kuid keegi end süüdi ei tunnistanud. Reiljan lisas, et teeb prokuratuuriga koostööd.

Nimelt ähvardaks endist keskkonnaministrit ja Rahvaliidu juhti selles protsessis süüdimõistmise korral reaalne vangistus, sest Reiljan juba kannab juba tingimisi ja katseajaga vanglakaristust pistise võtmise eest.

Savisaar kasutas uuesti võimalust öelda, et ta on puhas kui prillikivi. istungi lõpus teatas ka Kutser, et soovib prokuratuuriga koostööd teha ja homme tunnistusi anda.

Täna hommikul jõudsid nii Nääs kui Kofkini kaitsja Aivar Pilv taotleda rahapesu kriminaalasja lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumisele viidates.

Selle algusajaks märgivad nad 2011. aasta 3. veebruari, mil Eesti riik esitas õigusabipalve Šveitsi ning seeläbi said nii Kofkin kui Savisaar algatatud kriminaalasjast teada hiljemalt 2011. aasta novembris või detsembris ehk viis ja pool aastat tagasi. Nii pikka kohtueelset menetlust hindavad nad põhjendamatult pikaks.

Keskerakonna endist liidrit ja praegu ametist kõrvaldatud Tallinna linnapead Savisaart süüdistatase korduvas ja suures altkäemaksu võtmises, ettevõtjaid selle andmises.

 

Edgar Savisaarele, kes on etteheidetavate kuritegude toimepanemise ajal tegutsenud Tallinna linnapea ülesannetes, on esitatud süüdistus ametiisikuna altkäemaksu võtmises, Keskerakonna juhatuse liikme ja esimehena suures ulatuses Keskerakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises, suures ulatuses rahapesu toimepanemises ning Tallinna linna vara ebaseaduslikus omastamises.

Alexander Kofkinile, Vello Kunmanile, Aivar Tuulbergile ja Hillar Tederile on esitatud süüdistus altkäemaksu andmises, Villu Reiljanile Vello Kunmani poolt lubatud altkäemaksu vahendamises. Lisaks on Hillar Tederile esitatud süüdistus Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse tegemises.

Kalev Kallole, kes süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemise hetkel oli Keskerakonna finantssekretär ning Tallinna linnavolikogu esimees, altkäemaksu vahendamises Hillar Tederilt Edgar Savisaarele, samuti Savisaare poolt altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises ning Tederi keelatud annetuse tegemisele ja Savisaarele keelatud annetuse vastuvõtmisele kaasaaitamises.

MTÜ-le Eesti Keskerakond Edgar Savisaare esinduses on esitatud süüdistus Paavo Pettai ning Kalev Kallo kaasaaitamisel Tederilt Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises.

Priit Kutserile on esitatud süüdistus Tallinna linna vara ebaseaduslikule omastamisele kaasaaitamises.

Esimene episood

2014. aasta suvel toimusid Meritoni hotellis kohtumised Edgar Savisaare ja Alexander Kofkini vahel, mille käigus osapooled arutasid altkäemaksukokkuleppe asjaolusid seonduvalt Kofkini ettevõttele OÜ Estkompexim Toitlustus kuuluvate vanalinna kinnistute rendilepingute pikendamisega Tallinna linnaga.

Kofkini sooviks oli, et Savisaar kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana ning korraldaks Tallinna Kesklinna valitsuse ning Kofkinile kuuluva ettevõtte vahelise äriruumide aadressil Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1, Tallinn, rendilepingu tähtaja pikendamise, pikendades seda tavapärase viie aastase tähtaja asemel kümne aasta võrra.

Savisaar nõustus kasutama oma ametiseisundit linnapeana rendilepingu tähtaja pikendamise korraldamiseks, kinnitades, et on andnud vastava korralduse rendilepingu pikendamise korraldamiseks. Oma ametiseisundit kasutades andiski E. Savisaar ajavahemikul 2014.a suvel Tallinna abilinnapea Eha Võrgule korralduse valmistada ette 06.08.2014 toimuvaks Tallinna linnavalitsuse istungiks nimetatud äriruumide korralduse eelnõu rendilepingu pikendamiseks kümneks aastaks. 06.08.2014.a toimunud linnavalitsuse istungil Edgar Savisaare allkirjaga võeti vastu korraldus, millega otsustati sõlmida A. Kofkinile kuuluva ettevõttega otsustuskorras vanalinnas asuvate äriruumide rendileping kümneks aastaks.  

Samuti toimus 22.10.2014 Meritoni hotellis Kofkini ja Savisaare kohtumine, mille käigus avaldas Kofkin soovi, et 2015. aasta jaanuaris toimuv Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsatsiooni (edaspidi INTA) 38. kongress, mille korraldamine oli Tallinna linna ülesandeks, toimuks Kofkinile kuuluvas Meriton hotellis. Nimetatud oktoobrikuisel kohtumisel teavitas Savisaar, et on juba kasutanud oma ametiseisundit Tallinna linnapeana selleks, et nimetatud kongressi korraldamisega tegelevad ametnikud korraldaksid kongressi Kofkinile kuuluvas hotellis. Täpsemalt andis Savisaar INTA 38. kongressi ettevalmistamise ajal abilinnapea Taavi Aasale juhise korraldada INTA 38. kongress Kofkinile kuuluvas hotellis Meriton.

Vastutasuna selle eest, et Savisaar korraldas oma ametiseisundit kasutades äriruumide kümneks aastaks rendile andmise ning 2015. aasta jaanuaris INTA 38. kongressi Kofkinile kuuluvas Meriton hotellis, nõustus Savisaar Kofkinilt vara vastuvõtmisega ning võttis vastu vara järgmiselt: Kofkin lubas korduvalt Savisaarele ja tema kaaslasele Siret Kotkale korraldada reisi Hispaaniasse, s.h lubas Kofkin tasuda ööbimiskulude ja Buchingeri kliinikus tehtavate terviseprotseduuride eest, samuti lubas Kofkin anda Savisaare käsutusse isikliku auto ning autojuhi.

Lisaks lubas Kofkin tasuda Savisaare ja tema kaaslase Siret Kotka hotellikulud Zürichis novembris 2014 ning Savisaare ning Kotka äriklassi piletid Malagast Zürichisse. Eeltoodust tulenevalt tasuski Kofkin sügisel 2014 Savisaare ja Siret Kotka Hispaanias asuvas hotellis ööbimiskulude eest kokku 1360 eurot ning Savisaarele Hispaanias tehtud terviseprotseduuride eest kokku 300 eurot.

Lisaks tellis ning tasus Kofkin oktoobris 2014 Savisaare ning Kotka lennupiletid 09.10.2014 toimunud lennul Malagast Stockholmi ning 09.10.2014 lennul Stockholmist Riiga kokku summas 1606,44 eurot.

Seoses INTA 38. kongressiga avaldas Kofkin Savisaarele, et soovib tänutäheks Savisaarele ning Kotkale teha veel ühe reisi Hispaaniasse, ka nimetatuga Savisaar nõustus. Lisaks tasus Kofkin Savisaare poolt hotellis Meriton hotellitoa nr 4044 kasutamise eest koos toitlustusega jaanuaris 2015. Samuti on Kofkini poolt altkäemaksuna käsitletav tema ja Edgar Savisaare vahel 16.10.2009.a sõlmitud laenulepingu summas 500 000 krooni mittetäitmisel lepingu pikendamine kuni 2018. aasta juunikuuni.

Teine episood

Savisaare, Villu Reiljani ja Vello Kunmani altkäemaksu süüdistuse juures on tuvastatud, et seoses asjaoluga, et Vello Kunmani tütrele kuuluval kinnistul Sihi tänaval toimuv ehitustegevus ei vastanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kinnitatud ehitusprojektile, leppisid Villu Reiljan ja Vello Kunman 2014. aasta detsembris kokku, et Reiljan võtab ühendust Tallinna linnapeaga javahendab Kunmani soovi, et Savisaar Tallinna linnapeana kasutaks oma ametiseisundit ning korraldaks ehitusloa tingimuste rikkumisest hoolimata Sihi tänava eramu ehituse jätkamise võimaldamise Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametnike poolt, vastutasuna Keskerakonnale valimisteks vara lubamise eest.

15. detsembril toimuski Tallinna linnavalitsuses linnapea töökabinetis Savisaare ja Reiljani kohtumine, mille käigus vahendas Reiljan Savisaarele oma tööandja Vello Kunmani soovi seoses kinnistuga ning Kunmani lubadust toetada vastutasuna Savisaare poolt tema ametiseisundi kasutamise eest Keskerakonda 20 000 euroga. Savisaar nõustus vara vastuvõtmisega.

Kolmas episood

2014. aasta novembris pöördus Aivar Tuulberg Tallinna linnavalitsuses linnapea töökabinetis Savisaare poole palvega korraldada Kultuurikatla kommunikatsioonisüsteemide/võrkude ehitushankest ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumuse kõrvaldamine, misläbi saaks SA Tallinna Kultuurikatel tunnistada edukaks ning sõlmida hankelepingu ühispakkujatega OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, mille üheks omanikuks oli Aivar Tuulberg ise.

Savisaar nõustus Tuulbergi palve täitma ning andma juhised Tallinna Ettevõtlusameti juhataja ning SA Kultuurikatel nõukogu esimees Kairi Vaherile, misjärel esitaski 17.11.2014 SA Tallinna Kultuurikatel Riigihangete Vaidluskomisjonile koopia SA Tallinna Kultuurikatel juhatuse liikme V. Sarneti käskkirjast, millega kõrvaldati ühispakkujad Antifire OÜ ja OÜ Tafrix hankemenetlusest.

16.12.2014 sõlmiti SA Tallinna Kultuurikatel ja Aivar Tuulbergi seotud ettevõtete vahel hankeleping kogumahus 3 146 664,15 eurot (lisandub käibemaks). Vastutasuna andis A. Tuulberg Edgar Savisaarele vara kokku summas 80 000 eurot, esmalt 50 000 eurot ning hiljem 30 000 eurot.

Neljas episood

Savisaarele on esitatud süüdistus ka altkäemaksu nõudmises Keskerakonnale.

2014. aasta novembris Savisaare ning Tarvo Tederi kohtumisel selgitas AS Phoenix Land esindaja Teder kavatsust laiendada aadressil Paavli tn 10, asuvat kauplust Rimi, paludes E. Savisaarelt abi, et viimane kasutaks oma ametiseisundit Tallinna linnapeana laienduse eelduseks oleva detailplaneeringu muutmise kiirendamisel.

Savisaar andis vastusena T. Tederile teada, et on valmis detailplaneeringu muutmist kiirendama, andes talle alluvatele Tallinna linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavad suunised ning osaledes otsustusprotsessis juhul, kui T. Teder või detailplaneeringu kiirendamisest huvitatud ärimees Sonny Aswani toetavad varaliselt Keskerakonda. Seejuures andis E. Savisaar teada, et juhul kui T. Teder või S. Aswani Keskerakonda ei toeta, tuleb detailplaneeringu muutmise küsimus uuesti aruteluks 2015.a lõpul.

Viies episood

Andes ülevaate E. Savisaare, Kalev Kallo ja Hillar Tederi altkäemaksu süüdistusest ning sellega seotud keelatud annetuse vastuvõtmise süüdistusest, tuleb alustada 2015.a jaanuari kohtumisest. Vastavalt süüdistusele toimus 2015.a jaanuari keskpaigas Tallinna Linnavalitsuses E. Savisaare ja Keskerakonna finantssekretäri Kalev Kallo vahel kohtumine, mille käigus Kallo vahendas Savisaarele Hillar Tederi soovi, et Tallinna linnapea, vastutasuna Keskerakonnale vara lubamise eest, kasutaks oma ametiseisundit ning korraldaks Promptus Capital OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on Hillar Tederi abikaasa Natalie Teder, kuuluva kinnistu Mäekalda tänaval vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistuga L. Koidula tänaval.

Eeltoodust tulenevalt kohtusid osapooled 19.01.2015.a Tallinna linnavalitsuses linnapea E. Savisaare töökabinetis. Kohtumisel esitas Savisaar H. Tederile soovi ametiseisundi kasutamise eest, nimelt oli E. Savisaar valmis oma ametiseisundit kasutama ning korraldama kinnistute vahetuse, kui vastutasuna annab Hillar Teder Keskerakonnale valimiste tarbeks raha. Eeltoodust tulenevalt andiski H. Teder MTÜ-le Keskerakond vara, korraldades oma pojale Rauno Tederile kuuluva Retail Real Estate OÜ poolt 275 000 euro ülekandmise Paavo Pettaiga seotud ettevõttele Midfield OÜ, kes kasutas kõnealust summat Keskerakonna kampaaniaarvete eest tasumiseks.

17.02.2015 toimus E. Savisaare ning H. Tederi uus kohtumine, mille käigus H. Teder kordas oma palvet ning Savisaar, vastutasuna Keskerakonnale 275 000 euro andmise eest, lubas korraldada kõnealuste kinnistute vahetuse. Keelatud annetuse episoodis esitatud süüdistuse kohaselt E. Savisaar, H. Teder ning P. Pettai leppisid kokku H. Tederi poolt Keskerakonnale erakonnaseaduse § 122 lg 3 mõttes keelatud annetuse tegemises, varjates asjaolu, et laenulepingu sõlmimine MTÜ-ga Eesti Keskerakond ei vasta erakonnaseaduses sätestatud erakonnale laenu andmise tingimustele, kuivõrd laenuandja ei olnud krediidiasutus.

Rahapesu Andmebüroo andmetel ilmnesid 2011.a Tallinna linnapea Edgar Savisaare tegevuses rahapesu tunnused. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et 1997.a avas Savisaar oma ebaseaduslike sissetulekute varjamiseks Zürichis asuvas Cantrade Private Bank Ltd pangas Briti Neitsisaartel asutatud ettevõtte Arsai Investments Ltd nimele pangakonto, kuhu 2007.a laekus läbi fondi Algel Familienstiftung Alexander Kofkinilt 191 570 eurot selgitusega „Laen“.

Prokuratuur soovib esitada tõendid selle kohta, et nimetatud summa on käsitletav pistisena E. Savisaare poolt oma ametiseisundi kasutamise eest. Raha oli mõeldud selle eest, et Savisaar andis linnapeana Tallinna linnas korralduse Kofkiniga seotud ettevõttele OÜ Estkompexim suunatud konkursi korraldamiseks ning lubas ettevõttel püstitada kiirtoitlustuseks mõeldud müügikioskeid ilma seaduses ettenähtud kooskõlastuste ja  lubadeta. Tegemist on tuntud „Viinivorsti kiirtoitlustuskioskite konkursiga“.

Samuti oli summa mõeldud ka selle eest, et Savisaar korraldas Tallinna linna poolt Kofkini ettevõttele Konga Invest võõrandatud kinnistutele aadressil Pikk 29/ Lai tn 24 ja Pikk tn 33 hoonete rekonstrueerimiseks vajaminevad ehitusload vastavate taotluste esitamisega samal päeval ning lihtsustas Meriton hotelli ehituse käiku. Lisaks ka selle eest, et Savisaar võttis vastu korralduse, millega anti Kofkini ettevõttele Estkompexim viieks aastaks otsustuskorras üürile äripinnad Tallinnas aadressil Mündi tn 2/ Raekoja plats 10/ Saiakang 1.

Eelnevat kuritegelikku vara hakkas E. Savisaar kasutama 2009.a, nimelt seoses abielulahutuse vormistamise ja abieluvara jagamisega. 2009.a. oktoobris sõlmis Edgar Savisaar OÜ-ga Bravotex (juhatuse liikmed Siim ja Sulev Seppik) 28.10.2009 laenulepingu, mille kohaselt võttis E. Savisaar nimetatud äriühingult lühiajaliselt laenu kogusummas 173 073 eurot. Peale laenusumma laekumist esitas E. Savisaar SEB Pangale avalduse, millega soovis enda ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingu ning Vilja Savisaare ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingu ennetähtaegselt lõpetada ja laenud kogusummas 209 123 eurot enda AS SEB Pank arvelduskontol olevatest vahenditest tagasi maksta.

Soovides tagasi maksta aga OÜ-lt Bravotex võetud laenu, otsustas E. Savisaar selleks võtta kasutusele endaga seotud ettevõtte Arsai Investments Ltd Šveitsis asuval pangakontol pistisena laekunud raha. Selleks aga, et varjata enda seotust Šveitsi ettevõtte ja selle pangakontol asuva kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud rahaga, sõlmis E. Savisaar novembris 2009 Vaduzis kokkuleppel Pipa Business Corporation esindaja Peter Kaiseriga tegelikkusele mittevastava laenulepingu, mille järgi andis Pipa Business Corporationi esindaja Peter Kaiser Savisaarele laenu 173 550,81 eurot, tähtajaga 8 aastat, intressiga 8%. Samal kuupäeval avas aga Peter Kaiser samas Zürichi pangas Pipa Business Corporation pangakonto juurde alamkonto pealkirjaga „Septo SAED“ - nimetus „SAED“ tähistab Savisaar Edgarit -, ning kuhu tulusaava omanikuna märgiti E. Savisaar.

27.11.2009 laekus sellele alamkontole Savisaarega seotud Arsai Investments Ltd pangakontolt 185 000 eurot selgitusega „laenu tagasimakse“. 08.12.2009 kandis Pipa Business Corporationi esindaja Peter Kaiser Savisaare korraldusel alamkontol olevast 185 000 eurost Sulev Seppiku ettevõtte PA Shipping Ltd Commerzbank AG pangas asuvale pangakontole 173 550,81 eurot, selgitusega „laenu tagasimakse“.

Edasi tegi juba Sulev Seppik PA Shipping Ltd pangakontolt kaks ülekannet Primelight Overseas Holding Ltd pangakontole kogusummas 174 025,5 eurot ning viimaks laekus 11.12.2009 Sulev Seppiku tehtud ülekande tulemusena OÜ Bravotex Eestis asuvale arvelduskontole ülekanne 173 550.81 eurot selgitusega „RETURN OF CREDITS ON BEHALF OF EDGAR SAVISAAR AS PER AGREEMENT“.

Tegelikkuses ei ole Arsai Investments Ltd Pipa Business Corporationiga laenusuhetes olnud, vaid 27.11.2009 ülekande eesmärgiks oli võtta kasutusele Arsai Investments Ltd kontol olev raha Bravotex OÜ-le laenu tagasimaksmise korraldamiseks nii, et ei oleks võimalik seostada Arsai Investments Ltd-le kuuluvaid summasid E. Savisaare isikuga ja tuvastada raha pärinemist Savisaare ja Kofkini vahelisest kuritegelikust tegevusest.

Prokurör Evestuse kommentaar:

Kuivõrd eelnevalt on kaitsjad oma kaitseaktides ja ka juba kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotlenud rahapesu episoodis kriminaalasja lõpetamist seoses mõistliku menetlustähtaja möödumisega, siis ennetades kaitsjate sellekohaseid väiteid ka täna oma kõnedes, pean vajalikuks märkida järgmist.

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt algab "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades isiku "süüdistamisega". Inimõiguste kohtu praktika kohaselt võib menetlusaja kulgemise alguseks sõltuvalt juhtumi asjaoludest olla näiteks isiku ülekuulamine kahtlustatavana, isikuga seotud valduste läbiotsimine, isikule süüdistuse esitamine. Pelgalt kriminaalmenetluse alustamine, kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta, üldjuhul ka menetlusaega ei käivita. Nii ei arvestanud ka inimõiguste kohus asjas Malkov vs. Eesti kaebaja suhtes toimunud menetluse kulgu kriminaalmenetluse alustamisest ega kaebaja ülekuulamisest tunnistajana, vaid alles hetkest, mil kaebaja kohta oli koostatud süüdistatavana vastutusele võtmise määrus ja ta oli teada saanud, et ametivõimud otsivad teda taga.

Kaitsjad on märkinud, et mõistlikku menetlusaega tuleb hakata lugema alates veebruarist 2011.a ehk hetkest, mil A. Kofkini poole pöörduti Šveitsi pangast seoses Riigiprokuratuuri poolt kriminaalasjas nr 11700000010 09. veebruaril 2011.a esitatud õigusabipalvega. Prokurör nimetatud väitega nõustuda ei saa, kuivõrd asjaolu, et Šveitsi pank pöördus esitatud õigusabitaotluse täitmise raames andmete saamise eesmärgil A. Kofkini poole, ei saanud hakata A. Kofkinit kui käesolevas kriminaalasjas altkäemaksukuriteos süüdistatavat mõjutama. Samuti ei saanud eeltoodud põhjustel nimetatud pöördumine käivitada ka mõistliku menetlusaja kulgemist E. Savisaare suhtes.

Kriminaalmenetluse alustamisel asuti kriminaalmenetluse ajendi pinnalt kontrollima kriminaalmenetluse ajendit sisustavaid asjaolusid, mistõttu esitatigi koheselt (st. kolm tööpäeva hiljem) õigusabitaotlus Šveitsi, kuid pelgalt õigusabitaotluse esitamine ei käivitanud mõistliku menetlusaja kulgemist ei A. Kofkini ega E. Savisaare suhtes.

Eeltoodust tulenevalt on prokuratuur seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud rääkida rahapesu episoodi lõpetamisest mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Rääkimata asjaolust, et A. Kofkinile ei ole nimetatud episoodis kunagi kahtlustust esitatud ning E.Savisaarele esitati selles kahtlustus 2016.aastal.

Riigiprokuratuurile Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonilt ja riigikontrolli informatsiooni kohaselt oli 2013.a Tallinna linnavalitsuse eelarvest tasutud reklaamide eest, mis ei olnud suunatud kohaliku omavalitsuse eesmärkide täitmiseks, vaid millega rahastati Eesti Keskerakonna reklaamikampaaniat. Jutt käib kuuest reklaamklipist:

1) Tallinna Ettevõtlusameti korraldatud lasteaedade renoveerimise teemalise reklaamikampaania raames tehtud „Igale lasteaiale uus mänguväljak“ reklaamklipp, milles kesksel kohal oli E. Savisaar ning mis oli eetrisse antud 2013.a kohaliku omavalitsuse valimiste eelsel perioodil, so 2013. a augustis;

2) Tallinna Spordi- ja Noorsooameti korraldatud SEB Tallinna maratoni teemaliste treeningute läbiviimise reklaamkampaania raames Tallinna maratoni reklaamklipp, milles osales Savisaar ning mis oli eetris samuti valimiste eelsel perioodil, so 2013.a augustis;

3) Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tellitud eakatele suunatud teenuste teemaline reklaamklipp, mis kujutas E. Savisaart ja Keskerakonna liikmeid M. Martinsoni, T. Aasa, A. Sarapuud, K. Klandorfi ja M. Kõlvartit ning mis oli eetris 2013. a septembris ja oktoobris;

4) Tallinna Spordi- ja Noorsooameti tellitud Hiiu staadioni teemaline reklaam, mis kujutas Keskerakonna liikmeid Arvo Sarapuud, Jaanus Mutlit ja E. Savisaart. Reklaam telliti valimiste aktiivse agitatsiooni perioodile vahetult eelneval ajal ja aktiivse agitatsiooni perioodil, mil poliitiline välireklaam oli keelatud;

5) Kohaliku omavalitsuse valimiste teemaline reklaamkampaania, milles oli kesksel kohal E. Savisaar, kes esitas üleskutse osaleda 20.10.2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Reklaam oli eetris 2013. a septembris ja oktoobris;

6) Reklaam, millel P. Kutser Põhja-Tallinna asevanemana esitab lubaduse kahe aasta pärast Põhja-Tallinnas valmiva spordikompleksi kohta.

Prokuratuur soovib tõendada, et selline linna vara omastamine on toimunud Tallinna linnavalitsuse ja Tallinna linna ametiasutuste töötajate vahendusel, kes vastavalt nendele antud juhistele ja korraldustele korraldasid ja organiseerisid reklaamide tegemist ja eetritesse laskmist ja kes tegutsesid tahtmatult Savisaare ülekaalukal teadmisel ja aktsepteerimisel linnale eraldatud eelarvevahendite omastamisel. Tegemist on vahendliku täideviimise vormiga, mille puhul toimepandud tegu tervikuna määratletakse seda kujundava ja juhtiva ehk tegu valitseva tahte kaudu. Ja just sellist Edgar Savisaare juhtivat ning valitsevat tahet kavatseb prokuratuur kohtuliku uurimise käigus esitatava tõendusteabega ka tõendada.

Ühtlasi näitab prokuratuur kohtuliku uurimise käigus ära selle, et nimetatud reklaamidel olnud teavitused sisaldasid olemuselt ka Edgar Savisaare ja Keskerakonna valimisslõuganeid, mis ilmestab prokuratuuri hinnangul asjaolu, miks need reklaamid tegelikult telliti ning millise iseloomuga need olid ja omakorda seda, et nende reklaamide eest tasumine Tallinna linna eelaravest oli ebaseaduslik ja ebaõige.

Selline Edgar Savisaare poolne võõra vara, mis oli talle ametiseisundist tulenevalt usaldatud, enda ja oma erakonna kasuks pööramine oli ebaseaduslik, sest ta ei lähtunud KOKS (Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus) § 2 lg 1 sätestatud linnaelanike huvidest, vaid eesmärgist suurendada enda kui Keskerakonna liikme ja juhatuse esimehe ning seeläbi ka Keskerakonna tuntust ning 2013. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel Keskerakonna liikmete poolt saadavate häälte arvu.

Samuti olid tehtud varakäsutused ebaseaduslikud, sest need olid vastuolus ATS (avaliku teenistuse seadus) § 51 lg 5, mille kohaselt peab ametnik kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt ning KVS (korruptsioonivastane seadus) § 5 lg 2, mille kohaselt on ametiisikul keelatud ametikohustust rikkudes kasutada avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalset ressurssi ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Nimetatule on valimisvõitluse kontekstis viidanud ka riigikohtu halduskolleegium eelnevalt viidatud lahendis, nimelt toob kolleegium välja, et „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kampaanias ei või asetada üht kandidaati avalike vahendite arvel soodsamasse olukorda, kui on seda teised kandidaadid. Vastasel korral mõjutatakse valimistulemusi kandidaadile soodsas suunas. Lisaks tekitaks see ohu, et avalikke vahendeid hakataksegi kasutama valimiskampaania teostamiseks teavituskampaania sildi all“.

Ja samuti ei saa asuda seisukohale, et selline Tallinna linnapea poolt linna eelarvevahenditest isiklikes huvides või isiklikel kaalutlustel tehtud reklaamide kulude hüvitamine on käsitletav vahendite sihipärase, otstarbeka ja heaperemeheliku kasutamisena. 

Prokuratuuri hinnangul näitab sellise avaliku vahendi enda kasuks ja oma erakonna kasuks pööramine ametiisiku poolt, nagu süüdistuses käsitletakse, et tegelikult nimetatud reklaamid olemuselt ei kätkenud mitte niivõrd avaliku teenistuse ja teavituse sõnumit, vaid varjatult oli eesmärgiks suurendada Savisaare ja Keskerakonna tuntust ning seeläbi Savisaare ja Keskerakonna liikmete saadavate häälte arvu 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

Kokkuvõtlikult võibki öelda, et prokuratuur kavatseb kohtuliku uurimise käigus tõendada, et Savisaar, olles 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ajal Keskerakonna esimees, osales 2013. a Keskerakonna kandidaatide nimekirjas valimisringkonnas nr 4 Tallinna linnavolikogu valimistel, korraldas kohaliku omavalitsuse valimiste eelsel perioodil erinevate Tallinna linna ametiasutuste kaudu Tallinna linna eelarvevahendite kasutamise reklaamkampaaniate läbiviimiseks, mille eesmärgiks oli suurendada Tallinna linnapea ning Keskerakonna esimehe E. Savisaare ning Keskerakonna tuntust ning valimistel saadavate häälte arvu, luues nii Keskerakonna liikmetele eelised valimisedu saavutamisel. Tehes seda kõike Tallinna linna eelarvest, so maksumaksja raha eest.