Arco Vara: Tallinna korteriturg rahuneb

Nii nagu möödunud kuudel, jätkus Tallinna linnas turuaktiivsuse stabiliseerumine. Tüüpkorterite turusegmendi aktiivsus oli juulis sarnane aastatagusele perioodile, mille juures tehingute arvu kasv on valdavalt peatunud. Juulis kasvas korteritehingute arv võrreldes eelmise aasta sama kuuga ainuüksi Mustamäel (+75% ehk 75 tehingut) ja Pirital (+18% ehk 3 tehingut) kuid langes kõikides teistes linnaosades, sealjuures absoluutnumbrites enim Põhja-Tallinnas ja Kesklinnas.

Laialdasemad tehingute arvu muutused on jäädavalt tulenevad uute korteritega tehtud tehingutest, kus juulis tehti uute korteritega tavapärasest rohkem tehinguid Mustamäel, kuid seni aktiivseima ehitusaktiivsusega linnaosades nagu Kesklinn ja Põhja-Tallinn võis märgata mõningast tehinguaktiivsuse langust. Põhja-Tallinnas langes tehingute arv võrreldes aastataguse ajaga 51 tehingu ehk 30% võrra ning Kesklinnas 27 tehingu ehk 19% võrra.

Tehinguaktiivsuse alanemist soodustab suvisel perioodil ennekõike asjaolu, et notarid, kinnisvara hindajad ja laenuhaldurid on puhkusel, mille tulemusena varade müügiperioodid on ajutiselt pikenemas. Teisalt, nõudlus Tallinna linna ja selle lähipiirkondade turul on stabiliseerumas, mistõttu laialdase pakkumise hulga kõrval on kõrgetest hinnatasemetest tulenevalt muutunud ostjad aina valivamaks.

Juulikuus tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1639 €/m2. Võrreldes juuniga kasvasid hinnad 2,6%, aastaga võrreldes kasvas mediaanhind 4,1%. Võrreldes 2016. aasta sama kuuga kasvas hinnatase peamiselt piirkondades, kus tehti enim tehinguid uute korteritega ehk Mustamäel (+20%), Lasnamäel (+8,4%) ja Pirital (+8,3%). Kuni 2% kasvas mediaanhind aasta lõikes Põhja-Tallinnas (+2,0%), Kristiines (+1,0%) ja Kesklinnas (+0,4%). Hinnatase langes aga samaaegselt Nõmmel (-4,0%) ja Haaberstis (-4,0%). Hinnalangus tulenes ennekõike uute korteritega tehtud tehingute vähenemisest võrreldes eelmise aasta sama kuuga, mille taustal kogu Tallinna linna tehingute koguväärtus langes juulis 7,1% ja keskmise korteritehingu hind 1,7%.

2016. aasta II pooles alanema asunud ehitusaktiivsus on 2017. aasta I pooles taas kiirelt kasvule pöördunud, mille jooksul on väljastatud ehituslube ligi 2050 uue korteri ehitamiseks. Samal ajal on aasta esimese seitsme kuuga ehitustegevusega alustamisest teavitatud ligi 1700 korteri kohta, mida on mõnevõrra enam kui 2016. aastal kokku. Olukorras, kus tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv on taandumas mõõdukale tasemele kuid uute korterite pakkumiste arv on suurenemas, on ennekõike oodata uusarendustes seniste müügiperioodide ajalist pikenemist.

Arendajate põhiline optimismi alus on ennekõike Tallinna linna iga-aastane kasvav elanikkond ning vajadus nõukogudeaegset elamufondi uuendada. Vaadates aga Eesti elanikkonna siirdumist Harjumaale ja Tallinnasse, on elanike lahkumist märgata peamiselt mahajäänumates piirkondades, kust pealinna on siirdumas peale nooremapoolse elanikkonna pigem madala ostujõuga inimesed. Elujõulisemates Eesti väikelinnades ning maakonnakeskustes on elanikkonna väljavool suuremalt jaolt peatunud. Ühelt poolt on tegemist asjaoluga, et majanduslik heaolu on üleriigiliselt kasvanud ning vajadus kodukohast lahkuda on taandunud. Teisalt suurem osa Tallinnasse elama asuda soovivatest kinnisvara ostuks võimelistest tarbijatest on seda möödunud perioodide jooksul juba teinud.