Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbank: mobiilseadmete väljavedu tõmbas ekspordi hoo maha

    Foto: Raul Mee

    Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul oli juunis kaupade ekspordikäibekasv tugev, kuid ekspordimahukasv pidurdus. Kõige enam oli teises kvartalis ekspordikasvu aeglustumise taga mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine.

    Eesti päritolu kaupade eksport kasvas juunis aastases võrdluses 8% ja import 6%. Kaupade ekspordi ja impordi kasv teises kvartalis aeglustus: kui esimeses kvartalis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 13% ja import 17% (suure mõjuga oli laeva sisseost Soomest), siis teise kvartali kasvud olid vastavalt 6% ja 7%. Kuigi teises kvartalis nii ekspordi- kui impordihindade kasv veidi aeglustus, toetasid need väliskaubanduskäibeid jätkuvalt väga tugevasti. Kaupade ekspordimaht (ehk kui kõrvaldada hinnakasvu mõju) jäi teises kvartalis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes aga ligikaudu samale tasemele ning impordimaht kasvas 3% (esimeses kvartalis kasvasid mahud vastavalt 6% ja 10%).
    Ekspordikasvu aeglustumise taga mobiilsideseadmete väljaveo langus
    Kõige enam olid teises kvartalis ekspordikasvu aeglustumise taga mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine, mis moodustas ligikaudu poole kasvu aeglustumisest. Mobiilsideseadmete ekspordikäive vähenes vaatamata sellele, et nende ekspordihinnakasv teises kvartalis kiirenes. Mobiilsideseadmete eksporditellimused on languses olnud juba 10 kuud järjest (teises kvartalis see langus isegi süvenes), mistõttu võib eeldada, et ka veel vähemalt eesolevatel lähikuudel jätkub nende väljaveo langus, mis avaldab negatiivset mõju kogu kaupade ekspordile (mobiilisideseadmed moodustavad kümnendiku kogu kaupade ekspordist). Samuti aeglustus oluliselt veel põlevkiviõli-, puidu- ja metallitööstuse ekspordikäibe kasv. Põlevkiviõli- ja puidutoodete hinnakasv teises kvartalis aeglustus. Samas on näiteks põlevkiviõlitoodete mahukasv isegi kiirenenud.
    Välisnõudlus ja ekspordihindade kasv toetavad ekspordikäibe kiiret kasvu
    Vaatamata kaupade ekspordi kasvu aeglustumisele teises kvartalis, on sel aastal ekspordikasv tugev olnud. Selle taga on nii paranenud välisnõudlus, kuid ka ekspordihindade kasv. Kuna Eesti eksporditehingud tehakse valdavalt euros (väärtuse järgi ligikaudu 85%) ning USA dollaris on tehinguid umbes kümnendik, siis ei tohiks tugevam euro otseselt meie ekspordile olulist negatiivset mõju avaldada. Kõige enam tehakse Eestis dollaris väliskaubandustehinguid naftatoodete (väärtuse järgi üle 40% tehingutest) ning elektriseadmete ja elektroonikaga (ligikaudu 20%). Seega mõjutab euro tugevnemine dollari suhtes peamiselt meie põlevkiviõlitootmist (samas aitab valuutakursimuutuste vastu riskide maandamine).
    Eesti ettevõtted on ekspordi väljavaadetes optimistlikumad
    Eesti ettevõtete eksporditellimused on kasvamas ning nad on lähikuudel ekspordi paranemise suhtes muutunud üha optimistlikumaks. Eriti tugev hüpe positiivses suunas toimus teises ja kolmandas kvartalis (praegused hinnangud tublisti üle 10 aasta keskmise). Samuti on eksportivate ettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime nii Euroopa Liidu turul kui ka väljaspool seda paranenud. Selline hinnang läheb hästi kokku alates juba 2015. aasta algusest, eriti aga alates möödunud aasta lõpust, aeglustunud tööjõu ühikukulu kasvuga, mis tähendab seda, et tootlikkuse ja tööjõukulude kasvu vahe on vähenenud ning see avaldab positiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele.
    Euroopa majandus on praegu veel kasvutsüklis. Meie hinnangul jääb tugev välisnõudlus lähiajal küll püsima, kuid järgmisel aastal ootame selle kasvu tagasihoidlikku aeglustumist. See tähendab, et ettevõtetel on tarvis veelgi rohkem pingutada oma konkurentsivõime parandamiseks.
    Teise kvartali väliskaubanduspuudujääk pidurdas vähem majanduskasvu
    Koos ekspordikasvu aeglustumisega, aeglustus teises kvartalis ka kaupade sisseveo kasv. Kaupade impordikasv aeglustus ka ilma jaanuaris sisseostetud laeva arvestamata. Osaliselt võib põhjuseks pidada möödunud aasta teise kvartali kõrgema võrdlusbaasi mõju. Samas on impordikasv jätkuvalt üsna tugev, mis tähendab lähiajal tootmismahtude kiire kasvu jätkumist (Eesti majandus on väga impordisõltuv).
    Kui jätta väliskaubandustasakaalu arvestusest välja sisseostetud laev (sest SKP esimese kvartali arvestuses lisati see tasakaalustamiseks eksporti), siis väliskaubandustasakaal veidi paranes nii möödunud aasta teise, kui ka käesoleva aasta esimese kvartaliga võrreldes. Seega pidurdas esialgsete arvestuste järgi väliskaubanduspuudujääk käesoleva aasta teise kvartali majanduskasvu vähem (samas tehakse SKP arvestustes mitmeid muudatusi väliskaubandusstatistika numbritesse, mis võib seda pilti muuta).
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.