Võlausaldajad soovivad Riito Ehituse saneerimise lõpetamist

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- 10. august 2017 kell 3:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võlausaldajad soovivad Riito Ehituse saneerimise lõpetamist
Kümmekonna Riito Ehitus ASi võlausaldaja hinnangul pole enne jaanipäeva Harju maakohtu kinnitatud saneerimiskava täitmine tõenäoline, sest ettevõte on juba eelmise aasta lõpust täiesti maksejõuetu.
Loodetavasti ei jää ka ülejäänud Riito Ehituse võlausaldajad passiivseks ning lõpuks õnnestub lõpetada see ehitusturul juba kümmekond aastat kestnud „faciotamine“.
Ingmar Pärn,
Riito Ehituse osade võlausaldajate nõustaja
Seetõttu esitasid nad ehitusfirma saneerimiskava kinnitamise määruse tühistamiseks kohtusse määruskaebuse.
Kaebuses tuginetakse Riito Ehituse eelmise aasta majandusaruandele, mis esitati pärast saneerimiskava kohtus kinnitamist. „Need numbrid on kohutavad, mis sealt eelmise aasta lõpu seisuga välja tulevad,“ kommenteeris võlausaldajaid nõustav Ingmar Pärn. Ta lisas, et varem polnud võlausaldajatel selget ülevaadet ettevõtte tegelikust varalisest seisust.
Pärn imestas ka, miks ei kontrollitud enne saneerimiskava jaanuaris kohtule esitamist ettevõtte majandusseisu, kui see oli mullu septembris esitatud saneerimisavalduse ajaga võrreldes drastiliselt muutunud.
Arvelduskontol ja kassas 555 eurot
Nii selgus majandusaasta aruandest, et ehitusfirmal oli aasta lõpus rahalisi vahendeid kokku ainult 555 eurot.
number:3,5
tekst:miljonit eurot on Riito Ehitus võlgu 170 alltöövõtjale.
Kuigi Riito Ehitusele pole kunagi kinnisvara kuulunud, kajastatakse bilansis kinnisvarainvesteeringuid summas 2,43 miljonit eurot. See on aidanud ettevõtte omakapitali paberil positiivsena näidata.
Samas on saneerimisnõustaja Veikko Toomere pankrotihinnangus märkinud, et kinnisvarainvesteeringute tegelik turuväärtus jääb alla 10 protsendi nende bilansilisest väärtusest.
Ettevõtte majandusaasta aruandes tuuakse esile, et vastavalt OÜ Landstone (omanik Toomas Tromp – toim) ja Riito Ehituse (juhatuse liige Toomas Tromp – toim) vahelisele kokkuleppele on arvele võetud põhivarana (kinnisvarainvesteeringud) kinnisasjad, summas 858 000 eurot, millised on kinnisturaamatusse kantud OÜ Landstone nimele, aga tegelikult kasutaja, kulude kandja ja viljade saaja on Riito Ehituse AS.
Saneerimiskava täitmine pole tõenäoline
Pärna hinnangul on Riito Ehituse omakapital igal juhul läinud aasta lõpust kõvasti miinuses ning juunikuus kinnitatud saneerimiskava täitmine pole tõenäoline. Seda enam, et kava järgi prognoositi ettevõtte selle aasta käibeks ligi 14 miljonit eurot ehk üle miljoni euro kuus. Pärn viitas aga maksuameti esimese kahe kvartali andmetele tuginedes, et tegelikult on Riito Ehituse kuukäive jäänud 150 000 euro kanti.
„Me tahame asjasse selgust tuua ja tühistada see näilik saneerimine, mille eesmärk ei ole Riito Ehitust tervendada, vaid ettevõtte tegevus mujale suunata,“ märkis Pärn. Ta lisas, et samal ajal, kui Riito Ehituse käive muudkui väheneb, siis riigihangete kaaspakkuja, osaliselt kattuvate omanikega Sand Ehituse käive üha kasvab.
„Kindlasti ilmuvad saneerimise vaidluse kestel välja dokumendid, mis tõendavad, et Riito Ehitusel on tulevikus kusagilt väga palju raha saada. Aga see on kõigest järjekordne tühi paber. Tuginen seda öeldes oma varasemale kogemusele selle seltskonnaga suhtlemisel,“ lausus Pärn.
Kas võlausaldajatel on üldse lootust midagi Riito Ehitusest saada? „Me peamegi selgeks tegema, milline on kinnisvarainvesteeringute tegelik väärtus ning kuhu liigub praegu tellijatelt tööde eest saadud raha. Pankrotiprotsessis saaks nendele küsimustele vastamiseks anda ka realistliku hinnangu. Loodetavasti ei jää ka ülejäänud Riito Ehituse võlausaldajad passiivseks ning lõpuks õnnestub lõpetada see ehitusturul juba kümmekond aastat kestnud „faciotamine“,“ märkis Pärn.
Ehitusettevõtte ühe suurema võlausaldaja, Tallinna Veele kuuluva OÜ Watercom juhatuse liikme Reigo Marosovi sõnul on nad olnud määruskaebuse esitanud võlausaldajatega kontaktis ning nad nõustuvad kaebuses välja toodud seisukohtadega.
Watercomil on Riito Ehituselt saamata üle 300 000 euro. Kokku on Riito Ehitus ligi 170 alltöövõtjale võlgu 3,5 miljonit eurot.
Suurimaks võlausaldajaks on aga 433 000 euroga Toomas Trompile kuuluv ja tema juhitav OÜ Facio.
Riito Ehituse juhatuse liige Toomas Tromp.Foto: Andras Kralla
Helistage kellelegi teisele.
Toomas Tromp,
Riito Ehituse juhatuse liige
Helistage kellelegi teisele
Trompilt kommentaari saada ei õnnestunud, sest ta lõpetas telefonikõne kiiresti: „Äripäevaga ma ei tegele, mind see ei huvita. Helistage kellelegi teisele.“
Ka ettevõtte saneerimisnõustajalt Veikko Toomerelt ei õnnestunud kommentaari saada.
Saneerimiskava heakskiitmine venis kohtuniku tõttu
Kui saneerimiskava kinnitamiseks või tagasilükkamiseks on kohtul seaduse järgi 30 päeva, siis Riito Ehituse saneerimiskava heakskiitmiseks kulus peaaegu 110 päeva. Põhjuseks oli Harju maakohtu kohtuniku Hannes Olevi haigestumine. Kuid peale saneerimiskava kinnitamist läks kohtunik puhkusele ning vastav kohtumäärus jäeti Riito Ehituse ligi kahesajale võlausaldajale saatmata.
Äripäevas probleemi kajastamise järel katkestas kohtunik puhkuse ja kohtumäärus läks teele.
Riito Ehituse asutas seitse aastat tagasi kurikuulsust kogunud OÜ Facio. Riito kaasomanik ja eelmise aasta detsembrini juhatusse kuulunud Erik Liiv on ka Sand Ehituse juhatuses. Sand Ehituse omanikud on Liiv ja firma Harmaron kaudu Alvar Ild ja Indrek Toome. Ild istus veel eelmise aasta detsembri keskpaigani Riito nõukogus.
Liiv selgitas selle aasta alul, et Riitol tekkisid aasta teisel poolel majandusraskused ebaõnnestumiste tõttu. Saneerimine peaks andma võlausaldajatele võrdse kohtlemise, leidis Liiv ja nõustus, et ta on vastutav. „Loomulikult vastutan selle eest ning tegeleme iga päev ka tekkinud probleemide ja võlgade lahendamisega."
Esimesed kokkuvõtted aasta lõpuks
Riito Ehituse juhatuse liige Toomas Tromp kirjeldas ettevõtte mulluses majandusaasta aruandes finantsraskuste tekkimist ja seda, et saneerimiskava täitmisele saab hinnangu anda aasta lõpuks.
Järgneb väljavõte majandusaasta aruandest:
„Oluliselt kulmineerusid ettevõtte majandusraskused 2016. aasta teises pooles. Suurim kahjum tekkis kahest projektist, kus meie projektimeeskonnad ei suutnud täita tellijate poolt esitatud tavapärasest oluliselt kõrgemaid nõudmisi, mis viis lepingute ülesütlemiseni. Aasta viimases kvartalis lisandusid ebaõnnestumistele veel kaks Tallinna mahukat ehitusprojekti, kus ettevõte ei suutnud mitmete organisatsiooniliste põhjuste kuhjumise tõttu töid lepingus määratud tähtajaks lõpetada ning tellija teatas kavatsusest lepingud üles öelda ja rakendas maksimaalseid rahalisi sanktsioone. Eeldatav kogukahjum ehitustegevusest kujunes sedavõrd suureks, et äriühingu juhatus esitas kohtule saneerimisavalduse, mille kohus 06.12.2016.a. määrusega rahuldas.
Saneerimiskavas antud hinnang ettevõtte varade reaalsele väärtusele tingib vajaduse need alanud majandusaastal alla hinnata tegeliku turuväärtuseni. 2017. aastaks on ettevõtte juhatus kavandanud meetmed saneerimiskava täitmiseks, ennekõike vajalikus mahus ehituslepingute sõlmimiseks ja nende nõuetekohase ning kasumliku realiseerimise tagamiseks. Majandusaasta aruande allkirjastamise päeva seisuga on veel vara anda hinnangut rakendatud meetmete tulemuslikkusele ja saneerimiskava täitmisele, esimesed kokkuvõtted selguvad aasta lõpuks.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum