6 rahaapsu, mida inimesed ikka ja jälle kordavad

Neid vigu vältides võid avastada, et iga kuu jääb hoopis rohkem raha kõrvalepanemiseks.

Sa ei koosta eelarvet. Kuigi eelarve koostamise soovitus võib näida vajalik neile, kes alles alustavad iseseisvat elu ega oska veel ehk rahaga ümber käia, on eelarve koostamine tegelikult kasulik vanusest olenemata. Väljaanne Business Insider soovitab panna kirja kõik suuremad kulutused, mis sind eeloleval kuul ees ootavad. Viimase alla käib mõistagi ka säästudeks minev raha. Nii näed sa mustvalgel, kui palju sa kulutad, ning see annab sulle inspiratsiooni, mille arvel võiks hakata raha kokku hoidma.

Sul pole mustade päevade fondi. Kui sul on endiselt avamata nii-öelda kriisifond või pole sul mustadeks päevadeks üldse raha, on viimane aeg seda teha. Ava pangas eraldi arve või hoius, kuhu sa kogud raha ootamatuteks väljaminekuteks. Sedasi vähendad sa ka tõenäosust, et pead laenu võtma.

Näiteks selgub eelmisel aastal USA Föderaalreservi tellitud uuringust, et pea pooled ehk 46% ameeriklastest jääks hätta, kui neil tuleks teha 400 dollari suurune ootamatu väljaminek.

Sa kulutad raha asjadele, mis kaotavad oma väärtust väga kiiresti. Kolmanda rahaapsu, mida inimesed sageli teevad, võib sisuliselt kokku võtta kui mõttetult kulutamise. USAs tehtud uuringu kohaselt jäi ameeriklaste eelmise aasta viimases kvartalis keskmine igakuine autoliisingumakse 506 dollari juurde. See annab märku sellest, et inimesed tahavad endale edevat autot, mille väärtus pärast ostmist üsna kiiresti langema hakkab, kirjutab portaal The Simple Dollar. Teise samalaadse näitena võib tuua tehnikavidinad, nagu näiteks nutitelefonid.

Sul on liiga palju finantskohustusi. Neljanda näitena saab tuua finantskohustused, mida inimesed kipuvad üsna kergekäeliselt võtma. Mõtle, kas sulle on seda laenu või liisingut tarvis? Kas ilma hakkama saamine on sinu jaoks tõesti võimatu? Vaata oma kulutamis- ja säästmisharjumused hoolikalt üle ning ära tee otsuseid kergekäeliselt.

Sa kulutad asjadele, mille jaoks sul tegelikult raha ei ole. Kuigi eelnev võib tunduda vastuoluline, kipuvad inimesed end nii-öelda lõhki kulutama ehk ostma asju, mis on kallimad kui nende rahakott kannatab. See tähendab, et sul võib küll näiteks kalli tehnikavidina jaoks raha olla, ent pärast selle soetamist tunned sa, kui suure augu see su rahakotti sõi. Seega otsi pigem odavamaid alternatiive või olles veendunud, et sulle tõesti nii kallist asja vaja on, kogu selle jaoks raha.

Su palgatõus ei kajastu su kogumishoiuse kasvus. Kui su palk tõuseb, peaks proportsionaalselt tõusma ka sinu kogumishoiusesse laekuv summa. Eelarveskeemi 30-20-20 alusel peaks viiendik ehk 20% su palgast minema säästmisele.