Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Britid ja Brüssel vaidlevad Brexiti ajakava üle
David Davis ja Michel BarnierFoto: Scanpix/Reuters
Suurbritannia ja Euroopa Liit on taas vaidlemas selle üle, millal võiks arutama hakata Suurbritannia uut kaubanduskokkulepet, mis reguleeriks suhteid pärast brittide liidust lahkumist.
Peaminister Theresa May valitsus teatas nädalavahetusel, et suurendab pressingut, et need teemad jõuaksid brittide lahkumistingimuste kõrval lauale juba oktoobris, kirjutab Bloomberg.
Nädala pärast algab kõneluste kolmas voor, mille eel on Suurbritannia avaldanud mitu positsioonipaberit. Sellega taotletakse nii narratiivi muutust, et britid ei tea, mis nad tahavad, kui ka seda, et kaubanduskõnelused hakkaksid jooksma paralleelselt lahkumistingimuste aruteludega. Euroopa Liidu seisukoht on olnud, et alles siis, kui viimastes on piisavalt edasiminekut olnud, saab hakata läbi rääkima ELi ja Suurbritannia suhetest pärast Brexiti.
Läinud nädalal kordas Euroopa Komisjoni pealäbirääkija Brexiti kõnelustel Michel Barnier, et 27 riiki pole valmis kaubanduskõnelusi alustama enne, kui pole saavutatud olulist edasiminekut residentsuse küsimuste, brittide lahkumisarve suuruse ja Iirimaa piiri küsimustes.
Kirjutades nädalavahetusel ajalehes Sunday Times, väitis Suurbritannia Brexiti minister David Davis, et paljusid küsimusi – näiteks Põhja-Iirimaa piiriküsimust, oleks palju kergem lahendada, kui paralleelselt oleks laual ka majanduskoostööd puudutavad teemad.
Suurbritannia valitsus plaanib sel nädalal avalikustada viis uut positsioonipaberit. Sealhulgas ettepanek luua uus kohtuinstants ELi ja Suurbritannia vaheliste vaidluste lahendamiseks Brexiti järel. Peaminister Theresa May tahab kindlasti välistada Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla jäämise.
Vaidlevad ka majanduseksperdid
Nädalavahetusel jätkus ka majandusekspertide vägikaikavedu selle üle, kas Brexit toob Suurbritannia majandusele kasu või kahju.
Grupp Brexitit pooldavaid majanduseksperte, sealhulgas Patrick Minford Cardiffi ülikoolist, hindab, et Euroopa Liidu ühisturult ja tolliliidust lahkumine lisab Suurbritannia majandusse 135 miljardit naela ning alandab hindu, avades turu globaalsele vabakaubandusele ja konkurentsile.
Vastuseks väitis Monique Ebell Majandus- ja ühiskonnauuringute instituudist (NIESR), et ELi ühisturult lahkudes kaotaks Suurbritannia kuni 30% oma kaubavahetusest ning et Briti naela odavnemine kiirendaks inflatsiooni.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.