Jüri Vips: poliitikasse sobivad äpardunud ettevõtjad

Artikkel

- Uudised
- Marili Niidumaa
- 22. august 2017 kell 5:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jüri Vips: poliitikasse sobivad äpardunud ettevõtjad
Raha lõhn ajab hulluks, tõdes mullu Äriplaani laval suurettevõtja Jüri Vips. Teda ennast see lõhn tegutsema ei aja: "Õnnetunne. Õnnelik olemine," vastab ta küsimusele teda käivitava jõu kohta.
Jüri Vipsil on osalus OÜdes Landcom (80%) ja Unifed (62%). Landcom on ABC Grupi ainuomanik, Unifed tegeleb peamiselt juhtimis- ja turundusnõustamisega.
ABC Grupp tegeleb autokaubanduse ning toidu- ja tööstuskaupade hulgi- ja jaemüügiga. Tütarettevõtted: Abestock, Uniced, ABC Motors, ABC Supermarkets. Käive eelmisel aastal 112 miljonit eurot. Andis mullu tööd 521 inimesele.
Vips oli Äripäeva rikaste TOPis eelmisel aastal 136. kohal 18,5 miljoni euroga.
Plaanidest rääkides on ABC Grupi juht paljusõnaline, kuid salapärane. Käsil on paar rahvusvahelist digitaalmeedia- ja digiturundusprojekti, mis tema sõnul ulatuvad kohati utoopiasse. "Üks lihtsam projekt on seotud keskkonnasäästliku valgustuse ja kaupluste adapteeruva säästliku valgustusega." Utoopilisematest - ja kohati miljardeid maksma minevatest - projektidest ta aga veel rääkida ei taha. Kui, siis ehk novembris.
Kas olete Lidli tulekuks valmis?
Kuna ma ostjana säästumarketeid ei kasuta, siis ei ole ma sihtgrupp. Ka minu kaubandusettevõtlus ei ole selles nišis. Me ei tegele säästukaubandusega. Solarise toidupood ei ole Lidli konkurent.
Aga teile kuuluv Comarket?
Konkurents mingil määral on, aga Lidl on Maxima otsene konkurent. Kui Maxima tuli meie poe kõrvale konkureerima, siis me ei kaotanud käibest. Esimene kuu kaotasime 2%, teine kuu tuli see tagasi. Seega sihtgrupp on erinev.
Vaata ka Infopangast:
JÜRI VIPS
Kuidas mõjutavad teie äri valitsuse maksumuudatused?
Meid otseselt ei puuduta. Kui vaadata alkoholimüügi langust Lõuna-Eestis, siis meil seal palju poode ei ole. Tartu müüki on see mingil määral mõjutanud, aga Tartu pole meie prioriteet. Pigem on alkoholimüük tervikuna muutumas. Seda kindlasti ei juhtu, et alkoholipoed hakkavad kahe euro eest toitu müüma. Pigem vastupidi. Tekivad uued alkoholimüügifirmad.
Millal te Comarketi keti maha müüte?
See on hea küsimus. Siis, kui ostja on olemas. Kõik on müüdav, aga praegu mingit plaani küll ei ole. Miks ostja peaks tahtma Comarketit? Kes suudab seda ketti manageerida, kes suudab Comarketi tootevalikut ja teenust hoida? Mina ei näe, et täna Eestis seda ükski ettevõte suudaks. See on keerulisem kui abielu - ei ole nii, et keegi tuleb ja ostab su naise ära ja kõik õitseb ilusti edasi.
Ometi on teil ostuhuvilisi käinud?
Kogu aeg käivad. Iga aasta paar-kolm pakkumist. Minu eesmärk ei ole last hävitada. Kui tuleb rahakas investor ja ütleb, et paneb sinna Lidli märgi peale ja hakkab Solarise toidupoest Lidlit tegema, siis ma peaks vist ravile minema. Praegu olen psüühiliselt veel nii terve, et selliseid otsuseid ei tee.
Te esinete tänavusel Äriplaanil, aga keda te ise kõige rohkem kavas ootate?(Vaatab nimekirja ja hüüatab imestusega) "Oberschnider ka tuleb?! Kõomäge kuulaks ka huviga."
Äriplaan 2018 laval astuvad üles lisaks juba nimetatud Oberschneiderile ja Kõomäele veel Erkki Raasuke, Andres Agasild, Antti Moppel, Ain Hanschmidt, Rain Lõhmus jpt
Äripäeva korraldatav Eesti suurim majanduskonverents Äriplaan 2018 toimub 28. septembril ning seal räägivad ettevõtjad oma ootustest ja hirmudest ning tuleva aasta äriplaanist.
Pääsmed ja programm on siin.
Maxima müüjad ei oska eesti keelt. Kuidas teie poodides sellega on?
Müüjad vahel ei oska jah keeli. Ja vahel ei oska käituda. Mina ise värbamisega ei tegele, aga ma tean tööjõu voolavust.
Ei usu, et inimesi saab raha abiga positiivsemaks muuta. Ainult kriis muudab. Muu ei muuda. Ja täna on kriisieelne seisund, suur eufooria, töötajate aeg. Töötajad ei soovi õppida, ei soovi teenindada piisavalt hästi, sest neil on palju valikuid. See oli ka enne eelmist kriisi nii.
Samas on keeleõpe poliitiline küsimus, see ei ole majandusküsimus. Ma arvan, et Eesti riik on teinud oma valikud ja ettevõtjad ei saa riigi eest otsustada. Kui meil ei ole eesti keele nõuet, no siis ei ole seda nõuet.
Mida arvate praegusest valitsusest?
Ma ei taha poliitikaga tegeleda - praegu on populismiaeg. Ja mitte ainult Eestis. Otsitakse valijaskonda, kelle motivaator on viha ja kibestumine. Neid inimesi jätkub. Manipuleeritakse nendega, väiksemate-suuremate luuseritega. Ka meie ei saa teistmoodi. Ma usun, et paljud eestlased pole eluga rahul, on pettunud politiikas, Eesti Vabariigis. Väga lihtne on nendega manipuleerida.
Aga milline on teie hinnang praegusele valitsusele?
Kartsin hullemat! Kartsin, et poole aastaga on täielik katastroof. Õnneks ei ole. Need aasta alguse väljaütlemised, kõigest jäi tunne, nagu me ei olekski enam Euroopas. Aga tundub, et nii hullud asjad ei ole, kui alguses tundus.
Eestisse on vaja tööjõudu juurde saada ja praegu on oluline koht Ukraina, kust võiks saada tööjõudu meie ehitusettevõtlusse. Soome minevaid eestlasi peab keegi asendama.
Aga mis puudutab äriideid, siis see sõltub juba inimestest. Ja riigi poliitikast. Kui on soov vaadata, kuidas väike riik suudab ilma maavarade ja suurema inimpotentsiaalita edu saavutada, vaadake Maltat: väike saar, kaljud, poole vähem inimesi kui Eestis, aga nad on edukad. Sest riik on suutnud üles ehitada põneva majanduspoliitika, valinud toetamiseks põnevad ettevõtlusalad, mis on seotud digitaalse ettevõtlusega. Nad teevad seda väga targalt. Seal on poliitikutel teine mentaliteet. Ei jagata ümber veel laskmata karu nahka.
Meil on praegu rohkem ümberjagamise aeg - võtame eeskuju Põhjamaadest, kellel on, mida ümber jagada. Need on heaoluriigid inimestele, aga mitte ettevõtjatele. Ja vaadake, kuhu on jõudnud Rootsi viimase 20 aastaga - kus ta oli siis ja kus on täna. Samuti Taani. See on õnnelike inimeste riik. Aga seal ettevõtlusega tegeleda on katastroof.
Kui inimene midagi tegema ei pea, areneb tema kreatiivsus. Kreatiivsed alad, jah, arenevad, aga kuskilt peab ka raha tulema.
Kellest võiks saada Tallinna uus linnapea?
Oi, see on magus koht! Täna ehk ei olegi enam nii magus, kui kogu aeg pealt kuulatakse. Aga ma ei kujuta ette, kes võiks see olla. Mõtlen, et kes üldse tahaks olla sellise koha peal. See peaks olema raudse närvikavaga inimene ja ilmselt võiks tal olla pikk julgeolekutöö taust, et ta teaks, kuidas käituda.
Millised on teie ootused riigile?
Mina olen vana inimene, ma ei oota midagi. Ma ei tegele politiikaga ega ole ka kunagi tegelenud. Ilmselt tänu sellele on mul ka vähe kohtuasju. Ma ei tegele korruptsiooniga ja seepärast ei sõltu poliitikast. Parem olla vaba, sõltumatu. Ja vaesem.
Mis ma ikka soovin... Soovin, et majanduslik mõistus kohale jõuaks. Aga minu soovist jääb siin väheks. Olen ettevaatlik, näen, mis toimub. Kahjuks on nii, et kellel on rohkem ressurssi, see jääb peale.
Kas valima ikka lähete?
Võibolla lähen ka. Aga ma ei tea, mis tuju sel hetkel on. Kommuniste ma ei toeta.
Keda te siis toetate?
Sellist erakonda, kes mõtleb Eesti tuleviku peale. Mitte hävitamise peale. Täna ei ole neid palju jäänud. On ju näha, millise demagoogiaga mõni erakond tegeleb. Nendega manipuleeritakse ja nemad manipuleerivad inimestega. See on selgelt juhitud tegevus.
Ehk on meil poliitikasse just ettevõtjaid vaja?
Mida see annaks? Ja kas poliitikud hakkaks siis ettevõtlusega tegelema või? Ettevõtlus on ikkagi raske ala, sa pead riskima oma kapitaliga. See on suur risk. Tegelikult ei sobi poliitikud ettevõtlusesse ja ettevõtjad poliitikasse. Ainult äpardunud ettevõtjad sobivad poliitikasse. Või pedagoogilisele tööle. Kes on ettevõtja, on hingelt ettevõtja. See oleks nagu oma perekonna mahajätmine. Ettevõte on su perekond. See on sinu elutöö. Miks sa peaksid oma elutöö maha jätma ja hakkama rääkima juttu, mida sul kästakse rääkida?
Aga Jüri Mõis ja Urmas Sõõrumaa...
(Muigab.) Need on ikka väga head näited. Selliste ettevõtjatega on valimisliidul kindlasti võimalik saavutada edu.
Kas teie hääl läheks neile?
Mul on väga piinlik rääkida sellel teemal. See on poliitiline prostitutsioon. Mina ei tegele populismi ja demagoogiaga. Ma püüan jääda väärikaks. On inimesi, kellel on tähelepanuvajadus nii suur, et teeks ükskõik mida selleks, et olla pildil. Mina ei kuulu nende hulka.
Arvate, et nad teevad seda selleks, et olla pildil?
Aga miks nad siis teevad? On mõni muu põhjus või? Mis see põhjus siis on? Kas teie leiate, et on muid põhjuseid? Ei ole ju! Vanainimesed tahavad lihtsalt pildil olla. Ja kui nad ei saavuta ettevõtluses soovitud tunnustust, siis otsivad seda mujalt. Eks igaüks leiab oma koha: on ideolooge, poliitikuid, demagooge, ettevõtjaid, igasuguseid inimesi, populiste. Mina sinna hulka ei kuulu.
Kas nad teile ei ole liitumisettepanekut teinud?
Kindlasti mitte. Me tunneme üksteist, väga kaua. Kui mina sinna läheks, oleks see katastroof. Mulle endale ja ka teistele. Mina ei hakka politiikaga tegelema. Mul ei ole vajadust. Mul on perekond olemas, miks ma peaksin otsima tähelepanu mujalt?
Kuigi te poliitikasse mineku välistate, siis ikkagi: kuidas Eesti majandusele hoogu anda?
On väga palju asju, mida saaks ära teha. Kui Eesti Vabariiki saaks juhtida nagu ettevõtet, siis oleks võimalik edu saavutada väga ruttu.
Mida te teeks?
Oi-jah. See küsimus jääb vastuseta. Sellel ei ole mõtet. Vastusel puudub mõte, niikuinii ei hakka keegi sellega tegelema.
Mis siis saab?
Eks elu näitab, mis saab.
Millistel Eesti ettevõtetel soovitab Jüri Vips silma peal hoida?
„Jälgin, mida teeb Cleveron - need on toredad inimesed, kes on väga kaugele jõudnud,“ tunnustab Vips. Vips tunnistab, et Viljandis asuva pakiautomaatide tootjaga on tal endalgi õhus üks koostööprojekt.
Samas ei jaga ta üleüldist drooni- ja pakirobotite vaimustust. „Ma ei kujuta ette logistikat droonidega, et need lendavad 300 kilomeetri kaugusele,“ selgitab Vips. „See on kullerteenus, mis on logistika väärtusahelas kõige viimane, kõige mugavam, kõige ebaefektiivsem teenus. See ei muuda maailma.“
Samuti ei leia ta, et eesti meeste pakirobot Starship maailma muudaks. „Jah, ta võib ebaratsionaalseid asju naljakamaks teha. Kui raha on, võib ju teha igasugu ebaefektiivseid asju. Igaüks võib endale hoovi vabadussamba ka püsti panna, kui raha on. Aga milleks?“
Autor: Marili Niidumaa, Äripäeva konverentsid
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum