Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Surutis möödas"

Tootjahindade naasmine mõne aasta tagusele tasemele kinnitab majandusteadlase Heido Vitsuri hinnangul majandusseisaku möödumist.

Tööstustoodangu hinnaindeks tõusis statistikaameti andmetel juulikuus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,1 protsenti. Sellega on indeks taastunud 2014. aasta tasemeni.

Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et tootjahindade praegune tase kinnitab täiendavalt, et paari eelmise aasta surutis majanduses on möödas. Erilist tootjahindade tõusu tema sõnul nende numbrite taga siiski näha ei saa. "Pikema perioodi tootjahindade dünaamikat vaadates on näha, et hinnad on suurenenud üksnes võrdluses kahe eelmise aastaga, kuid mitte kolme aasta taguse ajaga,” tõdes ta.

Ta märkis, et nii on nüüd tootjahindade indeks 2010. aasta tasemest samamoodi 10 protsenti kõrgem, nagu see oli ka 2014. aastal. Vitsur lisas, et tööstustoodangu hinnaindeks on vaid ühe protsendipunkti võrra kõrgem kolme aasta tagusest.

Kasumite vähenemine võiks peatuda

Vitsur rääkis, et sellele vaatamata annab tootjahindade taastumine võimaluse loota, et ettevõtete kasumid enam endises tempos ei vähene, ja koos partnerite majanduskasvu kiirenemisega püsib meie majanduskasv loodetust kõrgemal tasemel.

Tsemendi- ja killustikutootja Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein ütles, et kõrge ehitusaktiivsus annab nii kuludele kui hindadele oma tõusu. "Eelmisest buumist palju tihedam konkurents ei lase hindasid niimoodi rabinal tõsta, nagu paljud tahaksid,“ rääkis ta.

Möödunud aasta juuliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam kütteõlide ja toiduainete tootmise ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise hinnatõus. Tugev negatiivne mõju oli hinnalangusel elektriseadmete tootmises.
Ekspordihinnaindeksi muutus oli juulis võrreldes 2016. aasta juuliga 4,8%.
Impordihinnaindeksi muutus oli juulis võrreldes 2016. aasta juuliga 3,3%.

Einsteini sõnul ei ole neil tsemendi ja killustiku hinnad eriti tõusnud, kuid suurenenud mahud on lõppkokkuvõttes olukorda parandanud. "Kui kogused on tõusnud, siis teatud hinnad on ka. Ma ei saa seda öelda meie toodete kohta, aga ehitustoodete sektor on väga lai.“

Einstein jätkas, et kulud tõusevad ettevõtte jaoks niikuinii, sest palgad tõusevad. Nende sektoris suurendab kulusid ka igal aastal viis protsenti kasvav kaevandusõiguse tasu.

Toiduhinnad taastuvad aeglasemalt, erandiks sealiha

Ehkki üldiselt on tootjahinnad tõusnud 2014. aasta tasemeni, märkis Heido Vitsur, et Eesti majandusele olulise kaubagrupi, toiduainete, tootjahindade tase veel taastunud ei ole.

Lihatööstuse Atria Eesti juht Olle Horm ütles, et sealiha väljamüügi hinnad on küll jõudnud 2013.-2014. aasta tasemele. "Meie põhitooraine, sealiha, hinnad on Euroopas viimase aastaga kümnetes protsentides kasvanud,“ märkis Horm.

Põhjus peitub Hormi sõnul selles, et Euroopa Liit on suunanud liha Hiina ja Euroopa külmlaod on lihast tühjad. "Teatud lihaliikide puhul ületab nõudlus pakkumise.“ Horm rääkis, et tooraine hind püsib tõenäoliselt mingi aja kõrgel. "Ennustan, et tasapisi see kõrge toorainehind kaubandusse jõuab. Surve inflatsioonile püsib.“

Hormi sõnul olid lihatootjate jaoks väljamüügihinnad viimastel aastatel madalad seetõttu, et Hiina ja Venemaale liha eksportida ei saanud. "Oli tohutu liha ülejääk, mis väljendus ohtrates värske liha kampaaniates Eesti kaubanduses, mida hetkel näha ei ole, või kui on, siis oluliselt kõrgemate hindadega kui eelmistel aastatel.“

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.