Saneerimises karastunud teras

Saneerimisest saadud kooli kullavääriliseks pidav Laansalu rääkis Äripäevale, milliseid õppetunde keerulisest protsessist ammutati ja mida nad tegid, et kulusid koomale tõmmata ka siis, kui see enam reaalne ei tundunud.

Üle kolme aasta väldanud saneerimise käigus pidi Nordnet võlausaldajast Swedbankile tagasi maksma üle 6,7 miljoni euro, millele lisandusid intressid ja viivised. Veel 2011. aastal hindas Swedbank ise Nordneti saneerimist ebatõenäoliseks ja võlausaldajate huve kahjustavaks.

Laansalu möönis, et laenu võtmisega lõigati tollal näppu. Just sellistes küsimustes tulekski tema sõnul rohkem konservatiivsust üles näidata. Kui pank esitab väga palju ebamugavaid küsimusi ning nad ütlevad, et laen näib neile riskantne, tasub neid kuulata,“ nentis ta ja lisas, et raskel ajal on sõpru vähe, kui üldse. „Põhimõtteliselt ühtegi sõpra sul enam ei ole – kõik jätavad su maha,“ tõdes ta.

Samas ei tohi lasta end tagasihoidlikkusest kammitseda, möönis Laansalu, tuues näiteks 2015. aasta Mehhiko ralli, kus Ott Tänak rajalt välja vette sõitis. „Väljasõite juhtub, aga tähtis on, et selle väljasõidu tõttu sul ajus mingisugust plõksu ära ei käiks, mis võtaks sult julguse gaasi vajutada. Ettevaatlikkus ei tohi muutuda liigseks konservatismiks. Tänak näiteks võitis just nüüd Saksamaa ralli,“ tõi Laansalu näiteks.

Saneerimine on valus, kuid see paneb pea tööle, usub Laansalu. „Kõige suurem muutus algabki peast. Kui arvad, et oled kõik ära teinud, et kulutusi vähendada, siis sa tegelikult eksid. Alati on võimalik efektiivsust tõsta,“ sõnas ta.

Ka Laansalu ise pidi seda enda pealt õppima. „Kui meil langustrend tuli, siis mõtlesime samuti, et me ei saa kulusid vähendada. Tegelikult saime ja päris palju – läksime julgemalt klientide juurde. Ütlesime, et tal pole paberit sellisel kujul vaja. Digitaliseerisime protsessi ja kulud vähenesid mõlemal. Samuti läksime sügavkülmalaos üle paberivabale lahendusele. Paberimajanduse ja selle jamaga hakkama saamiseks kulus meil 7000–10 000 eurot kuus. Energia kokkuhoidmiseks programmeerisime oma kompressorid ümber nii, et öösel jahutame energia ette. Lambid panime andurite peale tööle. Parandasime uksed ära ja nii edasi. Energiakulu vähendasime niiviisi 25 000 eurolt kuus 15 000-le,“ loetles ta ja lisas, et algul ei uskunud nad üldse, et selline kokkuhoid reaalne võiks olla. „Tänaseks on,“ oli Laansalu rahul.

Nordneti juhatuse liikme sõnul on ettevõtte jaluleaitamisel palju abiks olnud SEB innovatsioonikeskusest. „Nende programmist osa võttes saime aru, kui rumalad me veel oleme,“ tõdes ta. „Alati on võimalik kuskilt midagi parandada ja efektiivsemaks muuta. Leida uusi nišše, lõpetada ära vanad, mida keegi ei vaja,“ loetles ta, viidates, et mõte peab kogu aeg töötama ja mugavustsooni lõksu jääda ei tohi. „Sinna laskudes võid põhimõtteliselt koju koti peale minna,“ lisas ta.

Praegu kavandab ettevõtte lao laiendustöid. „Hakkame järgmisel nädalal tööprojekti tegema. Järgmine aasta juba ehitame. Käes on ka teisi arendusprojekte, millest räägime siis, kui munad hakkavad tulema,“ selgitas ta.

Lao laienduse projekteerimisega alustas ettevõte kohe pärast saneerimist ehk hetkel, kui oldi just kõrbest oaasi jõutud. „Mulle vaadati otsa, nagu ma oleks lolliks läinud, kui ütlesin, et nüüd hakkame projekteerima,“ meenutas Laansalu – ruumi oli neil piisavalt. „Nägin, et selleks, et äri kasv vastu võtta, pidime juba tollal hakkama sellele mõtlema,“ selgitas ta, miks projekteerimisega viivitada ei saanud. „Tahtsime jõuda valmis hetkeks, kui meil ehitamiseks raha on. Reaalselt jäime isegi kaks kuud hiljaks,“ lisas ta.

Praegu läheb Laansalu sõnul ettevõttel nagu äris ikka, tõusude ja mõõnadega. „Praegu oleme väljumas ühest mõõnast,“ avaldas ta ja lisas, et just saneerimisprotsessist saadud õppetunnid ja neist ajendatud muudatused aitasid ettevõttel palju kergemini mõõna üle elada.

Seda, kui paljude saneerimisele läinud ettevõtetele saneerimine ka edukalt läbi läheb, on Advokaadibüroo Dering partneri ning Wermo saneerimist nõustanud Margo Lemetti sõnul keeruline öelda. "Kõik olukorrad on erinevad," tõdes ta. Eduka saneerimise aluseks on Lemetti sõnul ikkagi ettevõtja ise. "Kui tal on tõsine tahe ning valmisolek panustada saneerimisse nii finantsiliselt kui ka ajaliselt ning see on algatatud õigel ajal, on õnnestumise tõenäosus päris hea," selgitas ta.

Juhul, kui ettevõtja kasutab saneerimist lihtsalt oma probleemide edasilükkamise eesmärgil – kas ajendatuna soovist kasvatada see edasi pankrotimenetluseks või lihtsalt võlgadest vabanemiseks – Lemetti sõnul saneerimine õnnestuda ei saagi.

Aastate jooksul mingit mõtteviisimuutust selles, kas ettevõtjad lähevad enam saneerimise või pankroti teed, Lemetti sõnul toimunud ei ole. "Olukord oli kümme aastat tagasi suhteliselt sarnane tänasega," tõdes ta ja lisas, et see on väga sektoripõhine. "Tootmisettevõtetel on kultuuri või valmisolekut võidelda rohkem. Näiteks väiksemate ehitusettevõtete puhul, kus asutad täna uue ettevõtte ja lükkad asja uuesti käima, on kultuur teistsugune," tõi Lemetti näiteks.

Võrreldes varasema ajaga on on ettevõtjatel aga rohkem võimalusi, tõdes ta. "Üsna hea majandusolukord aitab kas saneerimisele kaasa või pole seda üldse vaja teha. Pigem on võimalik saada oma tegevuseks krediiti," sõnas ta, viidates, et ka rahastamise saamiseks on variante juurde tekkinud – kunagi oli ainult pank, kelle range taktikepi järgi tingimusi seati.

"Ka meie saneerimisseadus on natuke ajale jalgu jäänud," tõdes Lemetti. "Seal on mõningad asjad, mis erinevaid võimalusi takistavad ja selle tõttu ka nõustajad leiavad, et lihtsam on leida mõni teine tee kui hakata saneerimist tegema," nentis ta. Nimelt ei võimalda seadus alternatiivseid saneerimiskavasid välja töötada või -meetodeid pakkuda. "Pead ühe kava välja töötama, mille järgi peab asi lõpuni välja jooksma. Kui võlausaldajad ühele variandile nõusolekut ei anna, siis alternatiivi väljapakkumine on seadusega takistatud," tõdes Lemetti.

Küsimusele, et kui paljud saneerimise edukalt läbinud ettevõtted ka mõne aasta pärast jalgadel püsivad, vastas Lemetti, et temal on läinud hästi. "Mul on olnud kolm edukat saneerimist ja need kolm ettevõtet praegu ka kenasti tegutsevad," sõnas ta, kuid tõdes, et eks ebaõnnestumisi tuleb samuti ette. "Kas on mõistlik aeg mööda lastud selle algatamiseks või teine variant, võlausaldajatega ei saada kokkuleppele," tõdes ta.

Just saneerimiskava kinnitamine ongi Lemetti sõnul murdepunkt. "Kui kava koos, on sul kindlustunne minna rahulikult kava täitma. Sul on kindlustunne, et võlausaldajatega on kokku lepitud. Nemad saavad oma raha ja keegi ei tule sind ootamatult ründama," selgitas ta, kuid toonitas, et ette nähtamatute probleemide vastu muidugi ei saa. "Võimalikke riske tuleb aga kava koostamisel arvesse võtta."

Teine ettevõte, mis kaks aastat tagasi lõppenud saneerimise edukalt üle on elanud ning jätkuvalt edasi töötab, on Võrumaa mööblitöötja Wermo AS. "Meil läheb nii, et tundub, et teist korda ei ole enam vaja saneerida,“ muigas Wermo ASi juhatuse liige Tiit Kolk. „Asjad arenevad ja paranevad vaikselt. Ettevõttes on nüüd uus meeskond, suuresti uus tooteportfell ning uus lähenemine müügile,“ sõnas ta.

Detailidesse Kolk veel ei laskunud. „Eelistaksin kaagutada, kui meil on juba mõningad munad ka valmis. Aasta keskel me neid ei loe,“ sõnas ta. Mullu ulatus ettevõte müügitulu 2,6 miljoni euroni ja ärikasumiks saadi 61 000.

Sellest, et saneerimine polnud meelakkumine ka mööblitootjale, annab aimdust ka ettevõtte endise juhi Raul Vene Äripäeva maikuus ilmunud loos lausutud sõnad: „Meid sisuliselt kanti maha. Saneerimise info saamisel lõppes partneritega igasugune normaalne koostöö,” lausus ta ja nentis, et olukorda kasutasid ära konkurendid. “Hästi palju oli vastutöötamist.” Keeruline oli leida uusi kliente, väga palju pidi selgitama igapäevast seisu ja kustutama kuulujutte, lisas Vene.