Lõhmuse miljoniannetuse tagamaad

Artikkel

- Uudised
- Urmo Andressoo
- 24. august 2017 kell 14:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lõhmuse miljoniannetuse tagamaad
Täna sõlmis LHV panga asutaja Rain Lõhmus sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu esimehe Olav Ehalaga leppe, millega annetas fondile 90 000 LHV Groupi aktsiat.
Mulle tundub, et fond on jaganud raha paremini kui mõned ametkonnad sellega hakkama saanud on.
Rain Lõhmus,
LHV panga asutaja
„Aktsiate annetamine heategevuslikul eesmärgil ei ole Eestis veel levinud komme, mujal maailmas aga küll. Loodan, et annan LHV aktsiate annetamisega inspiratsiooni ka teistele Eesti äritegelastele ja suurematele aktsionäridele,“ ütles LHV Panga nõukogu esimees Rain Lõhmus annetust tehes.
Sammu ajendas tema sõnul astuma sihtasutuse saadetud aastaraport. „Vaatasin, et nende kapital on niivõrd väike ja ajale jalgu jäänud. Mõtlesin, et miks ma ei võiks selle asemel, et minisummasid vangerdada, seda oluliselt suurendada,“ tõdes ta.
Kõva kihutustööd selleks, et LHV aktsionärid samuti raha heategevusse panustaksid, lubas Lõhmus muiates aktsionäride koosolekul mitte teha. „Kuid ausalt öeldes mõtlen, et miks ei võiks seda teha? Elu on edasi läinud ja kui LHV suurimatest aktsiaomanikest igaüks miljoni väärtuses oma aktsiaid ära annaks…“ viskas Lõhmus küsimuse õhku.
Lõhmuse sõnul annetab ta Rahvuskultuuri Fondile hea meelega. „See on väga efektiivne, üle 25aastase ajalooga fond. Ühiskondikke institutsioone, kes on selle aja jooksul saanud läbi ilma jamade või skandaalideta, ei oskagi nimetada,“ tunnustas Lõhmus. „Mulle tundub, et fond on jaganud raha paremini kui mõned ametkonnad. Küsimust ei olnud – kui kellelegi anda, siis nemad on number üks kandidaat,“ kinnitas Lõhmus.
Katsu sa miljoni eest LHV aktsiaid osta. Ei ole väga lihtne.
Rain Lõhmus,
LHV panga asutaja
Aktsiate andmine kui otsetee
Põhjus, miks Lõhmus seekord otsustas raha asemel just aktsiaid annetada, peitub tema sõnul fondi aastaraportis. „Nägin, et nad olid ostnud iseseisvalt LHV Groupi aktsiaid. Hakkasin mõtlema, et oot-oot-oot, kui fondile raha anda, siis nad nagunii peavad selle eest soetama väärtpabereid,“ selgitas ta. Kuna Lõhmus usub LHV aktsia edusse, otsustaski ta niiöelda vaheetapi vahele jätta ja fondile väärtpabereid kinkida. „Katsu sa miljoni eest LHV aktsiaid osta. Ei ole väga lihtne,“ tõdes ta.
Lõhmus on fondiga seotud nimeliselt juba 2000. aastast, kui annetas fondile pool miljonit krooni. „Kunagi ammu, kui Eri Klas fondi asutas, aitasime ka Hansapangas natuke nõu ja jõuga,“ meenutas ta.
Küsimusele, et kas Eestis võiks esile kerkida sarnane filantroopiapuhang nagu maailma rikkaimate inimeste seas (Bill Gates, Warren Buffett, George Soros jpt), vastas Lõhmus, et miks mitte. „Arvan, et kui Äripäeva investorite TOPi 100 esimest ette võtta ning neile öelda, et igaüks niisuguse asja ära teeks, ei juhtuks nende elus suurt midagi,“ sõnas ta. Kultuuris aga juhtuks üht-teist seepeale kindlasti.
„Kapitalistidel on olnud väga head ajad – maailm on globaliseerunud ning äri saab laialt ajada. Maksukeskkond on samuti kapitalistidele pigem soosiv. Mulle tundub, et see võikski olla selline tagasiandmismehhanism,“ mõtiskles Lõhmus.
Rain Lõhmus kinkis Rahvuskultuuri Fondile 90 000 LHV Groupi aktsiat. Aktsiapaki turuväärtus on praeguse seisuga üle miljoni euro. Aktsiate dividendidest hakatakse maksma stipendiume noortele annetele. Senise tegevusaja jooksul on sellest fondist jagatud stipendiume õpinguteks 22 noorele andekale Eesti kultuuritegelasele.
Rain Lõhmuse fondi stipendiaatide hulgas on Estonia solist Andres Köster, Bambergi Sümfooniaorkestri soolotšellist Indrek Leivategija, viiulimängijad Anna-Liisa Bezrodny, Juta Õunapuu, Mari Poll ja Melissa Jõesaar, pianist ja dirigent Jaan Ots, tekstiilikunstnik Kadri Klampe, fotokunstnik Paul Kuimet, koorijuht Janne Fridolin, stsenarist ja režissöör Moonika Siimets jt.

Fondi ajaloo suurim annetus
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond vastutava sekretäri Maarika Vellomäe sõnul kavatsevad nad aktsiaid hoida põhikapitali hulgas ning hakata nende dividendidest noortele andekatele kultuuriinimestele stipendiume jagama. „Kui võtta aluseks sellel aastal makstud dividende ehk 15 senti aktsialt, siis peaks järgmine aasta olema meil noortele välja jagamiseks ligikaudu 13 000 eurot."
Tegu on suurima annetusega 1991. aastal asutatud fondi ajaloos ning esimese korraga, kui annetatakse aktsiaid. Kuigi Vellomäe sõnul ei saa öelda, et viimasel ajal rohkem annetusi tehakse, on ajaloos annetajaid olnud palju – sihtasutusel on 176 nimelist allfondi. „Näiteks lõi AS Filter meie juurde tänavu nimelise allfondi. Tavapäratu see ei ole,“ tõdes Vellomäe annetussageduse kohta.
Ühe variandina fondi tegevust toetada kasutavad nii eraisikud kui ettevõtted tähtpäevi. „Siis palutakse endale kingitused toomata jätta, luuakse meie juurde allfond, kuhu peokülalised saavad kultuuri toetamiseks annetusi teha,“ selgitas ta.
Suur fondi panustaja on tema sõnul Siim Kallas. „Suuremate annetajate hulgas on ka Austraalia arhitekt Ernst Kesa, kes omal ajal pärandas meile maatükid Austraalias,“ tõi Vellomäe välja.
Ainult annetustest tulu saava fondi tegevusloogika põhinebki Vellomäe sõnul sellel, et nad ei jaga mitte annetatavat raha, vaid sellelt teenitud tulu. Vahel tehakse ka mööndusi. „Kui annetaja seda soovib või teeb lisaannetusi, jagame stipendiume ka pisut põhikapitali arvelt,“ sõnas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Keskkond
Hetkel kuum