Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hotellibuum Tartus

    Tartu hotelliturg on lühikese ajaga kasvanud väga kiiresti – aastaga lisandus 375 tuba ehk umbes kolmandiku võrra enam, kui oli seni sealsel majutusturul üldse tube.

    Eelmise aasta aprillist kuni selle aasta aprillini on uksed avanud hotellid Lydia, V Spaahotell ja Sophia, hostel Hektor ning valmis Tartu hotelli laiendus. Turule tuli ühtäkki 375 tuba ligi 900 voodikohaga. Kui vastvalminud hotellid välja arvata, oli Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna andmeil 2016. aastal koos hostelite, külaliskorterite ja kodumajutustega kokku umbes 1100 tuba 2300 voodikohaga.
    Majutuskohad TartusFoto: Ivar Kuldver
    Hotellikohtade arvu kiire kasv lühikese aja jooksul on sarnane 2007. aastaga, kui valmis 205 toaga hotell Dorpat. Suure hotelli tulek suurendas toona hotellitubade arvu Tartus peaaegu kaks korda.
    Üks mõte mitmel korraga
    Hotellide Pallas, London ja Sophia juhatuse liikme ning ühe omaniku Verni Loodmaa sõnul on see juhuste kokkusattumus, et aasta jooksul mitu hotelli uksed avas. „Aastaid ei lisandunud Tartusse hotellitube juurde, aga eks ettevõtjad ju jälgivad turul toimuvat,“ ütles ta. „Kui ühel hetkel tundus, et nüüd on aeg küps, et mõni hotell juurde teha, siis see mõte ei tulnud ainult ühel ettevõtjal, vaid see tuli korraga mitmel ettevõtjal.“
    Hotell Tartu juhataja Alar Käära kinnitusel plaanisid nad pikalt hotelli laiendust ning juureehitust. „Emotsiooni pealt sellist otsust ei tee, eks teised ka kalkuleerisid. Kukkus lihtsalt nii välja, et lühikese aja jooksul valmis mitu hotelli,“ nentis Käära.
    „Mõistagi suurendab hotellikohtade arvu tõus valikuvõimalusi ja kliendile on see kasulik,“ lausus Loodmaa. „Samas paneb see hotelliettevõtjaid suhteliselt raskesse olukorda, sest sisendite hinna tõusu ja tööjõukulude üsna hüppelise tõusu tingimustes ei ole võimalik hotellitubade hinda tõsta – tihe konkurents ei lase seda teha. Ettevõtjatel ei ole õnnestunud õiglast hinda küsida. Tartu hotellitubade hinnad on praegu Tallinna omadest umbes kolmandiku võrra madalamad, aga ei ole põhjust arvata, et kinnisvara või tööjõud oleks Tartus odavam.“
    Turistid ja TartuFoto: Ivar Kuldver
    Barclay Hotelli tegevjuhi Urmas Uustali sõnul on Tallinna hotellitubade hinnad üles kerkinud eelkõige Eesti eesistumise tõttu ja kõrgemad hinnad on peletanud üksjagu välisturiste seetõttu Tallinnast mujale ööbima. „Kui turist vaatab, et Tallinnas maksab ööbimine kolmetärnihotellis 300 eurot, siis ta läheb mujale ööbima,“ rääkis Uustal. „Ka Tartusse on seetõttu tuldud. Paljud turistid planeerivad nii, et pärast hommikust maandumist Tallinna lennuväljal teevad pealinnas ekskursioonituuri ära ja seejärel sõidavad edasi kusagile mujale ööbimiskohta. Või planeerivad nii, et reisi viimasel päeval tulevad uudistama Tallinna ja õhtul lendavad koju.“
    Tartu tõmbab
    Ka statistika näitab turistide arvu tõusu Tartus. „Tartusse on tekkinud uusi tõmbekeskuseid, näiteks ERM, ja Tartus toimub üksjagu üritusi,“ loetles Loodmaa. „Ja eks inimesed üldse liiguvad rohkem, inimestel on rohkem raha ja see on ka siseturismi vedav mootor.“
    Loodmaa ei usu, et Tartusse lähiajal veel uusi hotelle ehitatakse. „Täna ei ole sellist plaani ilmselt kellelgi. Majutusäris tegutsevad inimesed oskavad hinnata ümber ringi toimuvat ja mõistavad, et praegu ei ole see aeg, kus peaks hakkama täiendavatesse hotellitubadesse investeerima,“ rääkis Loodmaa. „Ma arvan, et pigem on põhjust täna taas kord üle pika aja Tallinnas selle peale mõelda. Tallinnas ehitati ja avati päris uued hotellid 2007. aastal. Hiltonit ma siinjuures ei arvesta uue hotellina, sest see ehitati Park hotelli asemele.“

    Siseturism toetab

    Mingil hetkel oli Tartus kindlasti liiga vähe majutuskohti. Ja ma usun, et see, et neid nüüd korraga palju juurde tuli, ei tee olukorda majutusettevõtjate jaoks hullemaks. Sest kõik uued on suhteliselt erinevad nišihotellid, näiteks spaahotell, meie kõrgema järgu hotell või bed and breakfast tüüpi hotell.

    Ka õige pea pärast seda, kui 2007. aastal valmis hotell Dorpat ja hotelliturule tuli juurde umbes poole rohkem tube, sai suhteliselt kiiresti selgeks, et ikka on vähe ja Tartu hotellides oleks ööbijaid rohkem. Praegu aitab suurenenud tubade arvu mõju leevendada näiteks Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, tänu millele on korraldatud mitmesuguseid kultuurisündmusi. Kõik see on suurendanud ka siseturismi, sest see on andnud põhjuse ja võimaluse Tartut uuesti külastada.

    Lydia hotelli tegevjuht Kristo Seli ja omanik Neinar Seli Lõuna-Eesti esimese viietärnihotelli nurgakivi panekul.Foto: Margus ansu / Postimees / Scanpix

    Hotell Lydia. Avas uksed 30. juunil 2016, asub kesklinnas Ülikooli 14. 70 tuba, 150 majutuskohta. Omanik AS Rondam (Neinar Seli).

    V Spaahotell. Avas uksed 1. detsembril 2016, asub Kvartali keskuses Riia 2. 79 tuba, 250 voodikohta. Omanikud 66,67% OÜ Talentia (50% Veiko Mahlakas, 50% Viljo Naar), 33,33% OÜ Hoston Holdings (Marko Johanson).

    Hotell Tartu laiendus. Avas uksed aprilli lõpus 2017, asub Tartu bussijaama vastas Soola 3. Laiendusega lisandus 42 tuba (kokku 118 tuba, 250 voodikohta). Omanik OÜ AK-Varad (85,20% Aare Käära, 14,80% OÜ Hotelliteenindus (Aare Käära).

    Hotell Sophia. Avas uksed aprilli keskel 2017, asub Tartu Lõunakeskuses, Ringtee 75. 72 numbrituba, 144 voodikohta. Omanik OÜ Premier Hotels (50% OÜ Levern (Verni Loodmaa), 25% OÜ Liivu Kapital (Kalev Kase), 25% OÜ ASM Investments (40% Alar Kroodo, 30% Märt Kroodo, 30% Siim Kroodo).

    Hektor Design Hostels. Avas uksed 15. aprillil 2016, asub Riia 26. 112 tuba, 230 voodikohta. Omanik OÜ Hektor Design Hostels (100% Sten Tikk).

    Allikas: majutusettevõtted, Äripäev

  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.