"Korterituru hinnamull on liigne hüsteeria"

Eestis on pensioniikka jõudmas alles esimene suur linnastunud põlvkond, mis tähendab, et linn oli kuni viimase ajani koht, kus tööealine osa perekonnast argiasju ajas, samas kui päris kodu oli linnast väljas, seal, kus juured ja kus oli piltlikult öeldes maavanema, selgitas Ayrer.

"Täna on esimene suur linnapõlvkond on ise vanaemadeks-vanaisadeks saanud, aga kunagised maavanaemad on lahkunud," rääkis ta. "Koos maavanaemadega on kadunud ka side maaga ja selle nn päris elukeskkonnaga - linn ongi inimeste ainus ümbrus, kus ühtaegu nii töötatakse, lõõgastutakse, suheldakse ning aetakse oma asju." Selline linnainimene vajab tema sõnul elukeskkonnalt palju enamat kui hästitoimiv transpordikoridor: linn on tema päriskodu ja ta vajab ka seal enda ümber terviklikku elukeskkonda.

Ayrer selgitab, et pärislinlased jagunevad laias laastus kaheks: ühed soovivad enda ümber natuke "maad", teised soovivad elada täiel rinnal linnaelu. Ta tõi nende kahe äärmuse näitena Tallinnas keskealise nõmmeka ja nooremapoolsema südalinlase. "Need kaks tüüpi pole küll Tallinna kinnisvaraturu kõige suurem segment, aga on kõige hoogsamalt kasvav. Kui rohelise ja romantilise Nõmme korteriturul kasvas esimesel poolaastal kõige kiiremini korterite hind, siis kesklinnas kasvas korteritehingute arv," selgitas ta.

Kaua oodatud märgid euroala majanduse püsimisest annavad ka koduostjatele juurde enesekindlust, nentis Ayrer. "Korteriturg näitab, et inimesed usuvad majanduse stabiilsusse. Endale lubatakse seni ootele pandud mugavusi, näiteks uus töötuba või kõigile lastele eraldi toad. Normaalseis majandusoludes lubavadki linnainimesed endale igas elufaasis sobivama korteri. Turu kõige aktiivsem ja maksejõulisem klass ehk keskealised tööinimesed hääletavad selgelt jalgadega hea elukeskkonna poolt," põhjendas Ayrer.

Tema sõnul on seda näha isegi Lasnamäel - linnaosa, mis ei hiilga prestiižiga on hinnas praktilise meele ja kokkuhoidlikumate ostjate seas, sest piirkonnas on hea taristu ja taskukohased hinnad. "Minu endagi tuttavatest on mitu kolinud Lasnamäele ja üllatunud, et see polegi niisugune geto, nagu nad ette kujutasid. Ühendus südalinnaga on võrreldes näiteks Õismäelt loksumisega lausa välkkiire."

"Hüsteerilistes pealkirjades lubatud "uude mulli" suhtuksin aga rahulikult," ütles Ayrer. "Iga kiire hinnatõus ei ole veel mull. Tõsi, uusarendused on sissetulekuid arvestades ilmselt juba liigkallid ja võimalik, et arendajad peavad hindu peagi korrigeerima. Kas see on mull? Ei, see on hinna kõikumine."

Tema sõnul on peamine erinevus kümne aasta taguse ajaga, et kinnisvarabuum ei käi käsikäes krediidibuumiga. "Uskuge, pankadel on toonased õppetunnid piisavalt hästi meeles, et mitte lasta laenujoovastusel korduda," rahustas Ayrer. "Mina näeks kiire hinnatõusu ehk tugeva nõudluse taga kolme põhjust: kindlustunde taastumine, viimaste suurte põlvkondade maksejõulisse ikka jõudmine ning eelmise buumi ajal "hiljaks jäänute" korteriostud."