Ühistupank andis esimese laenu

Raha eest on panga teatel ettevõttel kavas ümber ehitada köök ning soetada uut tehnikat. 

Eesti Ühistupanga juhatuse esimehe Ülle Mathieseni sõnul on vaatamata tagasihoidlikule turundusele väikeste ja keskmiste ettevõtete huvi uue laenu vastu märkimisväärne. “Eestis turgu valitsevad suured Skandinaavia pangad ei soovi või ei viitsi väiksemate äriklientide muredega tegeleda. See avab hea võimaluse Eesti kapitalil tegutsevatele väiksematele finantsasutustele nagu Eesti Ühistupank,” sõnas Mathiesen.

Eesti Ühistupank tahab ärilaenu pakkuda eelkõige ettevõtetele, kel on vaja äritegevuse arendamiseks ja laiendamiseks laenu mahus 10 000-150 000 eurot. “Ettevõtte asukoht ega tegevusala ei ole meie jaoks piiranguks – oleme valmis rahastama erinevate sektorite ettevõtteid Eesti eri paigus. Laenuintress on meil kindlasti konkurentsivõimeline, oluline on kinnisvaratagatise olemasolu. Esimeses etapis anname me ettevõtetele laenu kuni kolmeks aastaks,” selgitas Ülle Mathiesen.

Eesti Ühistupangal on 162 eraisikust ja  juriidilisest isikust liiget. Nende hulgas on Tallinna linn, Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Mainor, Estiko, E-Piim Tootmine, Endover Kinnisvara, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus ja Seven Oil. Samuti olid asutajaliikmeteks Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna hoiu-laenuühistud, EELK Varahaldus ning mitmed väiksemad ettevõtted.

Veel märtsi lõpus kirjutas Äripäev, kuidas suuresti tallinlaste maksudest rahastatud Eesti Ühistupanga asutamisest saab suvel juba kaks aastat, kuid korraline üldkoosolek saab tõdeda, et pank on endiselt tegevusloata ja mullune kahjum küündis 368 000 euroni.