Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arno Kütt: häid äriideid on ämbrite viisi

    Kui tahad maailmas läbi lüüa, pead tegema tooteid, mida maailmas veel olemas ei ole. Kusjuures hea äriidee ei maksa mitte midagi, neid saab osta 10 eurot ämbritäis, asi on teostuses, ütleb maailmas läbi löönud Cleveroni juht Arno Kütt.

    Äriplaani konverentsil esineva Arno Küti juhtimisel on Cleveronist vähem kui kümne tegevusaastaga kujunenud maailma tippu kuuluv pakiautomaatide ja -robotite tehnoloogia arendaja. Lisaks on Kütt mööblit müüva veebikaubamaja ON24 omanik – see veebipood läks mõni aasta tagasi käibelt mööda senisest turuliidrist, Sotka ja Asko jaemüügikette koondavast Indoor Groupist.
    Cleveronist kirjutavad maailmas tuntud meediaväljaanded, näiteks Business Insider. Kuidas üles ehitada hittettevõtet?
    Kui toode on hea ja see inimestele meeldib, siis sellest räägitakse. Paneme ennast lõpptarbija kingadesse, et see talle meeldiks. Ja kui meeldib, siis ajakirjanduslik tähelepanu on selle tagajärg. 
    Mis tõi teile edu Walmartiga?
    Me töötame välja sellised tooted, mida praegu olemas ei ole. Kui see toode õnnestub ja sa oled sellega maailmas esimene, siis on sul suured võimalused saada kliendid nagu Walmart. Kui sa tahad ainult kopeerida olemasolevat, siis on väga keeruline jõuda nende klientideni. Kui Walmartil on mure, mida ta tahab lahendada, ja kui sa pakud sellise lahenduse, mida keegi teine pole pakkunud, siis ei ole üldse keeruline jalga ukse vahele saada.
    Kui tõsiselt olete mõelnud kaubaveost droonidega?
    Amazon tuli aastaid tagasi välja jutuga, et nad hakkavad droonidega pakke vedama. Mu esimene reaktsioon oli, et see on PR-trikk. Kui panin numbreid Excelisse ja natukene süvenesin, sain aru, et seal ootab väga tõsine tulevikuäri. Droon on teatud kohtades kõige kiirem ja kõige odavam. Viljandis testisime teenust sel suvel - mobiiltelefonist tellisid endale joogi ja viie minuti pärast oli jook kohal. Meil on vaja veel palju arendusega tegeleda, kuid ma olen kindel, et droonidega kaubavedu tuleb. Kas viie või kümne aasta pärast, aga tuleb. 
    Kes on järgmine klient, kellest me veel ei tea?
    Meil on palju läbirääkimisi pooleli, järgmine suurem tuleb Euroopa poolt. Täna veel nime öelda ei saa.
    Millal me saame teada?
    Ma arvan, et Äriplaani konverentsil
    Mis tüüpi ettevõttest me räägime?
    Väga tuntud ettevõttest, ma kahjuks rohkem ei saa rääkida.

    Arno Kütt ja tema äripartner Peep Kuld on tuntud pakiautomaatide ja robotite tootja Cleveron AS ning Eesti suurim mööblimüüja, veebikaubamaja ON24 AS asutajate ja juhtidena.

    Cleveron on Eesti kapitalil põhinev tehnoloogiaettevõte, mis arendab jaekaubanduse- ja logistikaettevõtetele mõeldud pakkide edastamise tehnoloogiat.

    2016. aastal andis Cleveron tööd 54 inimesele, tänaseks on ettevõtte töötajate arv kasvanud 80ni.

    Cleveroni käive oli eelmisel aastal 4,2 miljonit, kasum 1 miljon eurot.

    Mis on teile majandusaasta tähtsaim teema, mille üle pead murrate?
    Uus klient. Lisaks me alles käivitame koostööd Walmartiga, sada masinat on veel väike arv. Kuidas kasvada nii, et kvaliteet ei kannataks, kuidas koostöö sujuks?
    Muidugi tuleb vaadata, kuhu see äri üldse läheb. Toidukaupade internetipoed tulevad järjest jõulisemalt peale, lisaks tavapakkidele on vaja saada pakiautomaatidesse ka toidupakke. Pidevalt on uued arendused, ei saa olla ainult üks arendus korraga, iial ei tea, kas see töötab või ei tööta. Kortermajadesse teeme nutipostkaste. Me oleme võtnud lolli töö ära, et inimesed seda tegema ei peaks. Millega saab masin ja robot hakkama, seda võiks see ka teha. Kus on vaja loomingulist tööd ja otsustamist, seda võiks inimene teha.
    Cleveron, Starship – mõlemad tegelete kaubanduse-, logistika-, IT-sektorite arendusega. Teie robotid muudavad kaubandust. Kas te omavahel ka nõu jagate, suhtlete?
    Jah, oleme korduvalt kohtunud, oleme arutanud koostööd. Eesti on nii väike. Kõik tunnevad kõiki.
    Millal te Starshipi ära ostate või millal nemad teid ostavad?
    Seda pole isegi mõelnud. Me läheme ikkagi päris erinevat teed pidi, meie ei plaani ennast kellelegi müüa. 
    Miks te ei kaasa väliskapitali?
    Meil on ka paljud Eesti inimesed uurinud, kas saaks aktsiaid osta. Eesti hoiustel on nii palju raha, mis otsib kohta, kõigepealt tuleks meie enda raha ära kasutada ja siis välisinvestorite poole vaadata.
    Me tahaks ikkagi Eesti ettevõte olla, mitte näiteks Walmarti arendusosakond. USA projekti läbirääkimistel oli kõige raskem osa see, et meie nõudsime, et meie toodetele peab jääma Cleveroni kaubamärk. Nii nagu autodel on BMW märk, siis meie automaatidel on meie logo.

    Te esinete tänavusel Äriplaanil, aga keda te ise kõige rohkem kavas ootate? 

    "Rain Lõhmus on päris palju asju üles ehitanud. Kui tuuakse head näidet ja halba näidet ettevõtete juhtidest, siis tema on alati olnud see hea näide. Teda tahaks kuulata."

    Äriplaan 2018 laval astuvad üles Erkki Raasuke, Andres Agasild, Armin Kõomägi, Antti Moppel, Ain Hanschmidt, Rain Lõhmus jptÄripäeva korraldatav Eesti suurim majanduskonverents Äriplaan 2018 toimub 28. septembril ning seal räägivad ettevõtjad oma ootustest ja hirmudest ning tuleva aasta äriplaanist.Pääsmed ja programm on siin.

    Kuidas peate nõudlusele vastu? 
    Müügimaht võrreldes eelmise aastaga kolmekordistub. Cleveron ei nimeta ennast tootmisettevõtteks, me oleme pigem tehnoloogiaettevõte: arendame, töötame toote välja. Komponendid teevad allhankijad. Meie paneme peale tarkvara, anname garantii, vastutame.
    Eestis on lihtne, Eesti on harjunud muutustega. Me ei kujuta enam ette, et kui tellida pakiautomaati paki, siis pead kodusest postkastist enne mingi paberi saama, kus on avamiskood. Meil käib kõik SMSi ja e-kirja teel, aga paljudes Lääne-Euroopa riikides ei saa neid pabereid ära jätta, kuna ametiühingud ei luba. Pakiautomaatide osas on Eesti selgelt maailmas number üks.
    Palkate inimesi juurde?
    Palkame spetsialiste, IT-inimesi, insenere, projektijuhte. Eelmise aasta lõpus oli meil 45 töötajat, loodame aasta lõpuks 100 töötajani kasvada. Palgakasv on samuti tuntav, üleüldse on palkade kasv Eestis selgesti tuntav. Üks kalkulatsioon, mida ma olen teinud, on, et kui palgad kahekordistuvad ja sa siis ei suuda elujõuline olla, siis on midagi valesti. 
    Kas Viljandis tegutsemine on pigem eelis või mõnes mõttes rist ja viletsus?
    Rist ja viletsus ei saa nüüd küll kuidagi öelda. Kaugus Tallinnast ei määra ka mitte kuidagi, kui meie turud on hoopis teisel pool ookeani. Pigem on probleem Eestiga. Lennuühendused ja muud logistilised probleemid. Tööjõuga, jah, on Viljandis keerulisem. Kuna me vajame just tippspetsialiste ja kui me ka leiame sellise, kes on valmis Viljandisse tulema, siis tõenäoliselt tema pere teine pool, kes ka tihtipeale on tippspetsialist, tal on raske Viljandisse tööd leida. 
    Mis see lahendus oleks? 
    Me oleme kaalunud ka seda, et firma kompenseeriks aasta jooksul selle Viljandisse koliva pere kulud. Et inimene leiaks töö ega kaotaks aasta sissetulekut. 
    Kas riik võiks siin kuidagi aidata?
    Kindlasti. See on regionaalpoliitika osa. Kui tippspetsialist saab väljaspool Tallinna või Tartut tööd, siis üks meede võiks olla see, et riik aitab kompenseerida seda mingi perioodi. See ei ole midagi unikaalset. Maailmas selliseid asju tehakse. 

    Üks kalkulatsioon, mida ma olen teinud, on, et kui palgad kahekordistuvad ja sa siis ei suuda elujõuline olla, siis on midagi valesti.

    Arno Kütt,
    Kiiresti kasvava ettevõtte Cleveron juhatuse esimees ja kaasasutaja, EY Eesti Aasta Ettevõtja 2017
    Kas ja kuidas mõjutavad teid valitsuse maksumuudatused ja ettepanekud?
    Mingid üheprotsendilised maksumuudatused ei mõjuta suures plaanis midagi. Ma küsitlesin ise Viljandi inimesi. Küsisin neilt: „Kui saaksite 30% rohkem palka, kas läheksite Tallinna tööle?“. Enamasti vastati, et mindaks. Küsisin: „Kas läheksite Mõisakülla tööle, kui saaksite 30% rohkem palka?“ Inimesed vastasid, et ei läheks.
    See tähendab, et kui me tahame Viljandisse tuua tallinlast, peame talle rohkem palka maksma. See vahe on niivõrd suur, et sellise asjaolu kõrval 1-2% maksumuudatusi ei mõjuta midagi. Kui Soomes on palgad kõrgemad, siis me peaksime oma äriplaani kirjutama nii, et kui me maksame oma töötajale Soomega konkureerivat palka, me ka ellu jääks.
    Makse ei tohiks keeruliseks teha. Kui maksu haldamine läheb kulukamaks, kui sealt saadav tulu, ei ole seda mõistlik teha. Ma tahan, et kiirabi tuleks, tuletõrje tuleks, politsei sõidaks ringi. Selle jaoks tuleb riigil raha ka kusagilt koguda. See on selge. See aparaat, mis seda raha haldab, võiks olla hästi efektiivne. Et see raha, mida kogutakse, ei läheks lihtsalt soojade kohtade hoidmiseks.
    Kas te leiate kõik vajalikud tippspetsialistid Eestist? 
    Praegu on meil jah, kõik Eesti inimesed. Üldse kiites eestlasi ja Eesti inimesi - eestlane õpib palju kiiremini ja on kohusetundlikum. Ja mõtleb ka suuremalt, kui ainult tema töölõik. Võrreldes nende inimestega, kellega me oleme kokku puutunud näiteks USAs.
    Kuid need asjad, mida meie kasutame ja mis meile on oluline, on tehnoloogia viimane sõna. Seda koolid Eestis paraku veel ei õpeta. Koolis peaks inimene ära õppima õppimise. Kui ta oskab õppida, siis tal läheb tööl paremini. 
    Arno Kütt.Foto: Andras Kralla
    Kui just Eestist tulevad starshipid, skype’id ja cleveronid, siis miks ei jõuta akadeemiliselt kõige värskemat infot tudengitele õpetada?
    Ma tõstataksin siin parem küsimuse, et kas see tasuta kõrgharidus on ikka päris õige? Kas see oli ikka õige otsus, et kõik on tasuta? Kui inimene teab, et ta ei pea hariduse eest midagi välja käima, läheb ta sinna kergekäelisemalt. Mitte ei õpi, vaid veedab oma üliõpilasaastad seal. Toredalt. Aga see tulemus ei pruugi olla nii hea, kui ta võiks olla. Koostöö ettevõtete ja ülikoolide vahel peaks olema oluliselt tihedam. Kui ülikoolid lähevad ühte ja ettevõtted teist rada, siis tulemus ongi see, et koolist tulevad välja inimesed, kes paraku ei sobi tööle. 
    Kas Eestis on hea äri teha?
    Mina ütleks küll, et on. Nähes, kuidas mujal riikides on ... Alati võib viriseda, alati saaks paremini. Aga tegelikult meil on nii palju eeliseid, selle taha küll midagi jääda ei saa. Hispaanias ja USAs, kus meil on olnud palju asjaajamist, seal on asjad palju keerulisemad. 
    Eesti võiks uuendada ja jätkata kõiki e-teenuseid, mis ta loonud on. Kogu e-eesti tundub väsinud ja pensionärina.
    Mis on tulevikuäri, millega eestlastel tasuks tegeleda?
    Äriidee ei maksa mitte midagi, neid saab osta 10 eurot ämbritäis. Oluline on see idee ka ellu viia. Selle paanika, et mis siis saab, kui robotid tulevad ja võtavad mu töö ära, võiks maha võtta. Robotid teevad varsti ära selle töö, mida keegi enam teha ei taha. Ma arvan, et töönädalad jäävad lühemaks, inimesed teevad loomingulist tööd, kus saab langetada otsuseid, millega arvutid ise hakkama ei saa. Praegu tehakse väga palju rumalat tööd, füüsilise, toore jõuga.
    Kujutagem ette, et üks Eestis tegutsevatest juhtidest vabaneks ühtäkki oma praegustest toimetustest. Kelle te oma meeskonda kutsuks? 
    Võib-olla sellised IT-ettevõtted, kes on Eestist väljapoole läinud. USAsse või Inglismaale. Kes on loonud oma ettevõtte, näinud, mida tähendab suurde maailma minek. Neil on kogemus. 
    Ma arvan, et tean, kellest te räägite, aga kas te julgeksite ka nimeliselt öelda?
    Ajakirjandusest loetu põhjal oskaks öelda GrabCADi looja, FitsMe looja. Kindlasti on nad midagi oma elus saavutanud.
    Kuidas Eesti majandusele hoogu anda
    Arno Kütt ütleb, et tuleks rohkem julgustada hakkama ettevõtjateks. „Koolis öeldakse, et õpi hästi, saad hea töökoha. Miks? Ütleme parem: õpi hästi, tee oma ettevõte!“ ütles ta.
    Üldse võiks tema hinnangul suhtumine ühiskonnas muutuda. Praegu on nii, et iga ebaõnnestumise eest tuleb vastu mudarahe. „Aetakse sassi kaks olukorda - üks, kus päriselt ebaõnnestutakse pärast riskide võtmist ja teine, kus meelega aetakse oma ettevõte põhja, kuritegelikult,“ ütles ta.
    Ettevõtte asutamisel soovitab ta kellegi kampa võtta. „Palgatöötajad mõtlevad hoopis teistmoodi, mitte nii strateegiliselt, nad ei julge midagi vastugi öelda, kartuses, et nad lastakse lahti. Oluline on kaasata kedagi, ja mitte neid, kes ei ole valmis ettevõtjad olema. Omanikud saavad ju kõige viimasena raha kätte,“ ütles ta.
    Kütt selgitas, et kui arst vaatab sinu röntgenpilti, saab ta kohe aru, mis probleemid sind vaevavad. Samamoodi peaks iga ettevõtja vaatama oma firma bilansile otsa ja kohe aru saama, mis seisus ettevõte on. „Iga ettevõtte juht peaks vabalt lugema ettevõtte kasumiaruannet ja bilanssi. Minu esimesed aastad ettevõtte juhina, kui tegelesin ka raamatupidamisega, on aidanud selgelt kaasa kõikide otsuste langetamisel,“ ütles ta. 
    Autor: Marili Niidumaa, Äripäeva konverentsid
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.