Majanduskasv tuleb äge

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 30. august 2017 kell 15:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskasv tuleb äge
Analüütikud ennustavad, et kogu maailmas leviva majanduskasvu toel tegi teises kvartalis ägeda kasvu ka Eesti.
OECD andmetel on maailma suurimad majandused saavutanud esimest korda viimase kümne aasta jooksul üksmeelse kasvu, mida võib lugeda üsna haruldaseks.
Teises kvartalis kiirenes OECD riikide SKP aastakasv 2,4 protsendini, esimeses kvartalis jäi tõus 2,1 protsendi juurde. G7 riikide seas kasvasid enim Saksamaa, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid 2,1 protsendiga, Itaalia jäi 1,5 protsendiga kõige aeglasemaks kasvajaks. Homme selgub, mil määral sai hoogsast kasvust osa Eesti.
Majandusteadlane Urmas Varblane tõdes, et pikka aega oli mure vastupidine, kui majanduskasv kogu aeg aeglustus. „Mina küll ei julge öelda, et see majanduskasv, mis praegu on pööranud paremaks, nüüd jääbki,“ rääkis ta ja märkis, et majanduskasvu taastumise taga on oluline osa keskpankade suurtel jõupingutustel, et ettevõtted saaksid odavalt laenu. „Samal ajal pikaajaline tegur, mis maailma majanduskasvu tagasi hakkab hoidma, on elanikkonna vananemine. See ei kao kuhugi,“ ütles Varblane veel ja nentis, et tema üleliia optimistlik ei ole.
Saame teiste kasvust vaid võita
Varblane ütles, et Eesti seisukohalt on olukord selles mõttes hea, et väikese riigina oleme maailmaturul selgelt hinnavõtjad ja need, kes saavad maailmakaubanduse edenemisest igatpidi kasu. Ta imestas, et üle maailma levinud majanduskasv toimus hoolimata Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi väljaütlemistest, kus ta nõudis kaubandusvabaduste piiramist ja seadis küsimärgi alla Maailma Kaubandusorganisatsiooni.
Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm ütles, et Eesti väliskeskkond on kahtlemata väga heas seisus, sest varasemast on märksa rohkem riike kasvutrajektooril ja kogu maailma majanduse riikide kasv on rohkem sünkroonis. Palmi hinnangul moodustavad kasvukompoti kõrge tööhõive, mis omakorda soodustab eratarbimist, kasvu rohkem panustav riikide fiskaalpoliitika ja globaalse kaubanduse elavnemine koos tõusnud toorainehindadega.
Siiski leidis ka Palm, et tänavune suur kasv võtab edaspidi veidi hoogu maha. „Enamikul riikidel jääb kasvukiirus see aasta kõrgemaks ja järgmistel aastatel hakkab lähenemine pikaajalisele kasvule. See trend algab järgmisel aastal.“
Euroala kasv on üllatanud
2017. aasta esimene pool on olnud majanduslikult edukas väga suure osa jaoks maailmamajandusest. USA majandus on näidanud, hoolimata poliitilistest tõmbetuultest, head kasvutempot ja tugevad kindlustundeindikaatorid prognoosivad selle jätkumist. Euroala on suutnud käesoleval aastal ehk isegi veidi üllatada, kasvades oodatust kiiremini. Selle taustaks on ennekõike tööturgude pidev tugevnemine ja majandusolukorra parenemine Euroopa lõunapoolses osas. Arenevatel turgudel on pilt riigiti muidugi väga erinev, kuid siiski parem kui varem. Hiina majanduses jätkub äärmiselt kontrollitud kasvu aeglustumine, kuid me räägime siiski kaugelt üle 6% küündivast SKP tõusust. Indias ületab majanduskasv tänavu 7% ja hiljutised maksureformid tõotavad edaspidi majanduskasvu veelgi kiirendada.
Hoopis halvemad on lood Brasiilia ja Venemaa majandusega, kuid tänavu murravad mõlemad riigid majanduslangusest välja. Eesti jaoks on euroala soodsa majanduskonjunktuuri kõrval kõige tähtsam olukord meie kahe peamise ekspordipartneri juures – Soomes ja Rootsis. Soome majandus on sellel aastal suutnud pakkuda suure üllatuse, kasvades pea protsendi võrra kiiremini kui varasemalt oodatud. Rootsis on oodatav majanduskasvu aeglustumine toimunud aga prognoositust aeglasemalt. Seetõttu ei ole imeks panna, et Eesti eksport suutis esimesel poolaastal nii suurt kasvutempot näidata. Kokkuvõtlikult näib majanduskeskkond nii maailmas laiemalt kui Eesti peamiste ekspordipartnerite juures olema lähiaastatel soodne, mis meie jaoks tähendab hea majanduskasvu aastaid, mis protsentides väljendatuna tähendab 3% ületavat SKP tõusu.
Mihkel Nestor
SEB analüütik
Eesti võtab ägedast kasvust oma osa
Palm ennustas, et kui Eestis oli SKP aastakasv esimeses kvartalis üle nelja protsendi, siis teises kvartalis ootab tema mõnevõrra mõõdukamat kasvutempot. „Aga me oleme näinud, et kasv tuleb teises kvartalis laiemalt baasilt. Rõõmusõnum on lisaks tööstusele võib-olla ehitussektor, mis teises kvartalis koos paraneva eratarbimisega hoiab kasvu väga kõrgel. Kõik hoovad lubavad head kasvu,“ selgitas ta.
Varblane oli optimistlikum. „Kui vaadata seda, mis on toimunud töötleva tööstuse kasvunumbritega, kui vaadata ekspordinumbreid ja ehituse numbreid, siis ma arvan, et see number tuleb päris äge. Ma pakun, et see võib olla isegi seal viie juures kuskil,“ rääkis ta ja lisas, et aastakasv tuleb ilmselt siiski tagasihoidlikum.
Suurt kukkumist ei karda
Varblane märkis, et Eestis on läinud välisturgudele suunatud sektoritel, näiteks puit ja masinaehitus, viimastel aastatel stabiilselt hästi. Ta ütles, et nende puhul on oluline, et ei mindaks liialt optimistlikult ja investeerimisotsuseid ei tehtaks mõtlematult.
„Aga mulle tundub, et meil on 2008. aastal alanud kriis olnud väga õpetlik ja ettevõtted on praegu palju ettevaatlikumad. Ja nüüd hakkavad uuesti tulema uudised uute tehaste ehitamise soovist, investeerimisvalmidusest. Kui seda tehakse kaalutletult, ei näe ma siin seda hirmsat ohtu, et kui 2008-2009 nüüd kordub,“ rääkis ta.
Varblane lisas, et ettevõtetel on arusaamine riskidest paranenud ja saadakse aru, et riske suudetakse seedida paremini, kui kõike ei tehta laenuraha pealt. „Ja kui nüüd midagi juhtub, ei ole sul vaja kellelegi võlga maksta, vaid lihtsalt oma raha on mingi aeg kinni ja sa ei teeni sellega midagi. Arusaamine riskist on praegu ikkagi ettevõtetel hulga parem. Ja ka mõned väliskeskkonna trendid on olnud ka selgelt soodsad.“
Ta ütles, et praegu on oluline see, et piimasektor on saanud taas jalad alla. „Maailmaturu nõudlus ütleb uuesti, et me oleme valmis ka raha maksma selle eest. Ma usun, et selles sektoris investeerimised töötlemisvõimsusesse tehakse ka ära ja see on väga hea. Siis me ei pea enam hakkama müüma oma piima Leetu, nagu me praegu teeme.“
Kestlik kasv ei ole veel teada
Maailmamajanduse olukord on tänavu tõepoolest parem kui mullu ja selles mõttes on prognoosid täitunud. Ehkki riigiti võivavad majanduskasvu vedavad jõud erineda, on majanduskasvu tänavu toetanud nii suurenenud investeerimisaktiivsus kui ka tarbijate paranenud kindlustunne, nii stabiliseerunud toormehinnad kui ka jätkuvalt leebe rahapoliitika. Võib öelda, et kasv on igati laiapõhjaline, sest kasvu kiirenemisse on panustanud nii rikkad tööstusmaad kui ka arenguriigid.
Möödunud kümnendil enne kriisi küündis keskmine aastakasv maailmas üle 4% ja kaubavahetus isegi üle 6 protsendi. Selle aasta esimesel poolel saavutasid nii kiire kasvu vaid vähesed riigid. Milline on kriisijärgne kestlik kasv, ei ole veel kaugeltki selge. Näiteks Rahvusvaheline Valuutafond prognoosis kevadel, et viie aasta pärast jõuab majanduskasv maailmas 3,8 protsendini ning kaubavahetuse kasv 4 protsendini.
Andres Saarniit
Eesti Panga ökonomist
Aktsiaturgudel levib ettevaatlikkus
LHV analüütiku Erko Rebase sõnul ei ole aktsiaturgudel turuosalised hoolimata tugevnenud näitajatest kaitset alla lasknud ning jälgivad silmanurgast potentsiaalseid riske.
„Silmapiiril ei pruugi küll paista praegusel ajal väga palju tegureid, mis raputaksid maailmamajanduse finantsstabiilsust ja tingiksid uue surutise, kuid ettevaatlikuks teevad suhteliselt kõrged hinnatasemed,“ märkis Rebane.
Ta lisas, et rahvusvaheliste fondijuhtide seas tehtud küsitlustest paistab, et rekordiliselt pea pooled vastanutest pidasid aktsiaturgusid ülehinnatuks. „Ees võib oodata õhu väljalaskmine, aga samas peab tõdema, et sündmus ei tuleks investoritele üllatusena.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum