Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlased hakkasid kalleid asju ostma
Igapäevase ostlemise asemel on hakatud kulutama pikemas plaanis vajalikele asjadele, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas juulis aeglasemalt kui juunis. Eelnevate aastate kasvukiirus ei ole jaemüügis jätkunud, sest kuigi palgakasv püsib kiire, on suurema inflatsiooni tõttu reaalapalga kasv viimastes kvartalites oluliselt aeglustunud, seisis pressiteates.
Ministeeriumi analüütik Karel Lember ütles pressiteate vahendusel, et igapäevase ostlemise asemel soetatakse nüüd rohkem kestvuskaupasid. "Seda näitab kiirelt kasvav autode ja kinnisvara müük," ütles ta.
Ministeeriumi teatel on järgnevatel kuudel oodata jaemüügi kasvu mõningast kiirenemist 2-5 protsendi vahemikku.
Juulis ulatus jaekaubandusettevõtete müügitulu statistikaameti andmetel 592 miljoni euroni, kasvades aastaga püsivhindades 1%. Koos sõidukikaubandusega ulatus kasv kokku 3%ni.
Laenude ja liisingute hulk kasvab kõvasti
Müügimahtusid mõjutas kõige enam supermarketite segment, kus on ülekaalus toidukaubad. Antud grupis vähenes müügimaht aastaga 3%, teatas ministeerium. Tugevana püsis tööstuskaupade müük ja kõvasti kasvas jaemüük posti või interneti teel, mis näitab üha kasvavat online-kaubanduse populaarsust.
Lember selgitas, et kuigi jaemüügi üldine kasv oli juulis pigem tagasihoidlik, ei näita see eestlaste majandusliku aktiivsuse vähenemist." Üha rohkem on hakanud suurenema kodumajapidamiste laenu- ja liisinguportfell, mis kasvas juulis Eesti Panga andmetel 6,6%. Samas oli säästude kasv veelgi kiirem, ulatudes aastases võrdluses üle 8%. Seega võib öelda, et majapidamistel tarbimiseks vahendeid on, kuid pigem on teadlikult otsustatud rohkem soetada kestvuskaupu ja säästa, kui raha toidupoes kulutada," ütles ta.
Jaemüügi kasvu kiirust järgnevatel kuudel võib tema hinnangul vähendada see, et kõrgema aktsiisi tõttu ei osteta Eestist enam nii palju alkoholi. "Lisaks ei ole täistööhõive tingimustes kiirelt uusi tarbijaid turule juurde tulemas ning kasv eeldab pigem praeguste tarbijate ostuharjumuste muutust, mis võib aega võtta. Samas konjunktuuriinstituudi koostatava tarbijabaromeetri andmetel on Eesti tarbija kindlustunne viimase 6 aasta augustite kõrgeim, mis annab alust olukorda heaks hinnata ja oodata kasvu jätkumist," seisis pressiteates.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.